Kutsehariduses on murranguline aeg, plaanid kutsehariduse edendamiseks on suured ja väljakutseid palju. Keskendun ühele – täiskasvanute täiendus- ja ümberõppele kutseõppeasutustes.

Kui kutseharidust on aastaid peetud peamiselt otse üldhariduskoolist tulnud noorte pärusmaaks, siis viimastel aastatel on teed kutseõppeasutusse leidmas ka täiskasvanud. Just täiskasvanute õpetamine annab märku kutseõppe kvaliteedist ja paindlikkusest. Täiskasvanud õppijatel on varasemad teadmised ja kogemused, enamasti on nad õppimises probleemikesksed, tahavad näha seost õpitava ja tegeliku elu vahel ning õpitavat ka praktikas rakendada. Kõik see seab õppetööle ja õpetajale kõrged nõudmised.
Kutseõppeasutused on selle väljakutse vastu võtnud, 2007. a käis nende koolituskursustel rekordarv inimesi – üle 20 000. Kindlasti mängib siin positiivset rolli ka tõsiasi, et haridus- ja teadusministeeriumil avanes võimalus riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil rahastada kutseõppeasutustes toimuvat tööalast koolitust. Ühtlasi seadustati täiskasvanukoolitus riikliku koolitustellimuse liigina, mis tähendab, et ka edaspidi on alus tööalase koolituse rahastamiseks. Seda võimalust HTM ka kasutab, suunates järgnevatel aastatel miljoneid tööalase koolituse tellimisele. Kõik ikka selleks, et inimeste teadmised ja oskused vastaksid tööturu vajadusele.
Kutseõppe üks väljakutseid ongi vastata tööturul tekkivale koolitusnõudlusele tipptasemel koolituspakkumisega ja käia nõudlusest isegi samm ees, olles vedaja teadmistepõhise ühiskonna poole liikumisel.