Kasvatada elus hästi toime tulevat inimest

Šotimaal alustati ettevõtlikkusmeetodi põhimõtete rakendamisega juba vähemalt 20 aastat tagasi. Kahe aasta eest käisid Ida-Virumaa seitsme kooli õpetajad kohapeal tutvumas, kuidas ettevõtlikkusõpet oma koolis rakendada.

Ainus, mis ei muutu, on see, et kõik muutub. See, mis kakskümmend aastat tagasi oli ulme, on tegelikkuseks saanud. Isegi tänavapühkija, kellel on võimalik küll liigutada luuda samamoodi kui aastaid tagasi, peab elus toime tulemiseks aru saama, mis on ID-kaart ja kuidas töötab e-post. Pelgalt koolipingist saadud teadmistega pole võimalik rahuldavalt toime tulla.

Teadmised, oskused, hoiakud
Meie kool annab suurel hulgal vajalikke teadmisi, millega elus toime tulla (tõestuseks on väga head PISA-testi tulemused), kuid hoopis vähem oskusi, millega elus hästi toime tulla. Koolist saab suurepärase lugemis-, testide lahendamise oskuse, ent kas ka piisava teadmise, kuidas teha koostööd või tulla toime suurte infohulkadega, leida vajalikku, noppida välja olulist ning eraldada ebaolulist? See on praegu aga vähemalt sama tähtis.
Kehvasti on lood hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Kuna kool jääb „pesakasti” ja „elumere” vahele, valitsevad kõigis meis teatud ootused koolis õppija suhtes. Perekond ootab, et võsuke saaks elus hakkama, et tal oleks turvaline ning läheks hästi. Tulevane tööandja ootab õigete oskustega, enesekindlat, vastutustundlikku ja koostöövõimelist töötajat. Riik ootab, et tema kodanikud oleksid hoolivad, loovad, ettevõtlikud ja, mis peamine, avatud ning valmis õppima.
Ometi räägime koolivägivallast, võitjatest ja kaotajatest, võidujooksust lõpueksami tulemuste ning paberi nimel. Räägime, et meil on humanitaarteaduste õppijate ületootmine ning koolipingist tulijatel puudub elementaarne töötegemise harjumus ning oskus osaleda meeskonnatöös. Rääkimata narkomaaniast, kuritegevusest või noorte kõrgest tööpuudusest. Noored ei näi hoolivat millestki ja neil puudub vastutustunne.
Ootuste ja tegelikkuse vahel valitseb kuristik. Kui küsida õpilastelt, kas neile meeldib koolis, miks nad seal käivad, kas nad on õnnelikud, siis ei anna vastused usutavasti eriti head lähtepunkti elukestvaks õppeks.

Ettevõtlikkusõpe kui võimalus
Võimalus, mis võiks pakkuda lahenduse, on ettevõtlikkusõpe. Ettevõtlik­kusõppel ei ole palju pistmist ettevõtlus- ega majandusõppe või üldse järjekordse õppeainega, mida tahetakse niigi täis tuubitud tunniplaani lisada. Tegemist ei ole ka järjekordse läbiva teemaga õppekavas, mida tegelikult keegi ei õpeta. Ettevõtlikkusõpe on terve kompleks või süsteem, mille eesmärk on ettevõtliku ja elus hästi toime tuleva inimese kasvatamine.
See algab klassiruumist, kus õpitak­se, mitte ei õpetata. Algab sellest, et õpetaja on juhendaja, kes aitab õppida elus toimetulekuks tarvilikke tead­misi ja oskusi ning omandada enesekindlust ja positiivseid hoiakuid. Ettevõtlikkusõpe tekitab seoseid õpi­ta­va sees ning sellega, mis jääb klassiruumist väljapoole. Õpitakse, et tulla toime ümbritsevaga, arendades loovust. Ettevõtlikkusõpe ei lõpe klassiruumiga – kool toetab õpilast ja õpetajat õppevahendite ja -metoodikatega, mis moodustavad järjepideva süsteemi eri tasemete vahel. Kool toetab õpetajat, kaasamaks protsessi lapsevanemaid, ettevõtjaid, organisatsioone. Kooli juhtkond tunnustab ja toetab ettevõtlikke ning loob koolis õhkkonna, kus keegi ei tunne ennast kõrvalseisjana.
Koolist kasvab ettevõtlikkusõpe välja kohaliku omavalitsuse tasandile, kelle ülesanne on tagada vajalikud ressursid ning kaasata oma piirkonna ettevõtjaid, huvigruppe, ühinguid ja aktiivseid inimesi ning koordineerida koostööd. Riigi ülesanne on tagada, et ainekavad ja õppematerjalid oleksid tänapäevased ja piisavalt paindlikud. Oluline on tagada ainekavade ja õppematerjalide omavaheline sidusus ja haakuvus ümbritseva tegelikkusega. Ka riik teeb koostööd partneritega ning koordineerib protsesse, ressursside panustamisest rääkimata.

Tahan, suudan, teen
Ettevõtlikkus on hoiak: tahan, suudan, teen. Kombineerituna õpiharjumuse, enesekindluse, vastutustunde ja hoolivusega on ettevõtlikud inimesed tulevikus meie kõigi jaoks olulised ja edukad ettevõtjate, töötajate, aktiivsete eestvedajate või lihtsalt huvitavate inimestena. Šotimaal toimiva ning Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Ida-Viru ettevõtlike koolide veetavast ettevõtlikkusõppe mudelist on võita kõigil: õpilastel, õpetajatel, lapsevanematel, koolidel, omavalitsustel, ettevõtjatel ja kogu riigil. Seepärast vajab ettevõtlikkusõpe ka kõigi panust. Olulisem kui raha on mõtteviisi muutus. Avatus koostööle ning kaasamine ei nõua palju raha, vaid avatud meelt ja head tahet.
Ettevõtlikkusõppe puhul on paljuski tegemist unustatud vanaga. Ka õppekava toetab selle põhimõtteid, aga kusagil on midagi kaduma läinud. Üks näide: liiklusohutustund. Šotimaal toob päästeteenistus kohale kortsus auto, lastele räägitakse lahti konkreetne avariilugu. Järgneb grupitöö teemal, mida saaksid liiklusohutuse tagamisel ära teha autotootjad, autojuhid, kool ja riik. Meil kipub õppeprotsess jääma poole peale: tuleb kohale tuletõrjeauto, lapsed ronivad ringi ja katsuvad käe-
ga – huvitav küll, aga see on ka kõik. Tunnetuslik protsess on puudulik – ei järgne intensiivset mõttetegevust.