Kas ülikoolis õppimine on õige aeg lapse sünnitamiseks?

ILONA OPAAL, TLÜ anglistikaüliõpilane:
„Ülikool on õige aeg, kui seal on nii toredad inimesed nagu meil siin lastehoiutoas: Maria Jõela, Liis Õige, Eilika Lukkonen, Tanel Lips, Aavo Kubja jt. Noormehed on laste hulgas eriti populaarsed. Kui lapsega siit ära läheme, teeb ta kõigile kalli-kalli. Kui tuleme, siis püüab ise uksevõre lahti teha, et saaks rutem mängima. Siin lähedal Tuukri tänavas on ema ja lapse keskus, aga üliõpilased ei saanud seda eriti kasutada, sest seal hoitakse alla kolmeaastasi lapsi maksimaalselt tund aega, kuid loeng kestab poolteist tundi. Nüüd on lahendus leitud!”

LIIS-ERLIKEN VINNE, TLÜ bioloogiaüliõpilane:
„Minu sugulased-tuttavad arvasid, et ülikoolis õppimine ei ole õige aeg sünnitamiseks. Ei usutud, et suudan ülikooli tagasi tulla. Nüüd küsitakse, kuidas ma jaksan lapse kõrvalt õppida. Aga laps võtab energiat ja annab ka. Lastehoiutuba on siin muidugi tõeline päästerõngas. Kui lapsega midagi on, helistavad hoidjad mulle loengusse ja ma tulen vaatama. Lapsele meeldib siin väga ja ta ise ka meeldib kõigile. Kui käin temaga ametlikke asju ajamas, öeldakse ikka, et pisike üliõpilane tuli, ja jäädakse teda naeratades vaatama.”

TÕNU OTS, psühholoog:
„Ei soovitaks keset pingelist õppimisperioodi last planeerima hakata. Veel sündimata laps vajab vaat et suurematki hoolt kui juba sündinu. Kõik, mis last ootava emaga juhtub, jõuab keemilisi teid pidi, aga juba ka tajumehhanismide kaudu looteni ja kujundab tema füüsilisi, vaimseid ja hingelisi omadusi. Kui lisandub hirm, et lapse isa ei olegi lapses sünnist ja pere loomisest väga huvitatud, kasvab pinge veelgi. Raseduse ja sünnitamise ajaks peaks tulevane ema oma õpingud peatama ja lapsega maksimaalselt tegelema, et mitte teha seda arengu- ja kasvuraskuste probleemidega maadlemise vormis tulevikus.
Meditsiinilisest argumentatsioonist lähtudes tuleks lapsed ilmale tuua enne ülikooli, kui ema on veel noor ja tõenäoliselt väga terve. Ameerikas soovitatakse sünnitada esimene laps 19-aastaselt ja siis kohe veel kaks juurde. Nii jõuaks viie aastaga kolm last sõimeeast välja kasvatada. Tänu sellele jääb emaduse periood suhteliselt lühikeseks ja selle võrra jääb rohkem aega õppida, töötada, karjääri teha. Kuid enamik 19-aastasi pole veel püsisuhteks valmis. Nad on alles boy- ja girlfriend’id. Tulevane elukaaslane leitakse alles ülikooli lõpuaastatel, vahel ka siis mitte, sest turumajanduslik igapäev sunnib peale suhtumist, et emadus segab karjääri, eluolu võiks olla parem, kuulsust rohkem. Nii et TLÜ lastetuba on meie lastepelglikul ajal igati tulevikuusku kosutav nähtus, kuid tudengiemade koht pole loenguvaheajal enam mitte kohvikus, vaid… teadagi kus.”

VALDAR PARVE, filosoof:
„Kui tütarlaps leiab endale sotsiaalselt küpse noormehe, siis võib sünnitada kas või eksami ajal.”

JAANA VASAMA, Soome Instituudi direktor:
„Soomes on selle küsimuse üle palju diskuteeritud, aga midagi selle tulemusel muutunud ei ole – noored sünnitavad oma esimesed lapsed ikkagi alles pärast ülikooli. Soome naised lükkavad esimest sünnitust edasi veel rohkem kui Eesti naised. Senisest varem sünnitama ei meelita ka tõik, et lapsega üliõpilane saab riigilt nii palju toetust, et tal pole vaja õpingute kõrvalt tööl käia. Eks igaüks teab ise kõige paremini, millal on tema jaoks õige aeg abielluda ja lapsed muretseda.”

TIIA LISTER, psühholoog:
„Ülikool on õige aeg, kui noored on selleks sotsiaalselt ja psüühiliselt küpsed ning kui neil on majanduslikud võimalused laps üles kasvatada. Sünnitada oskab enam-vähem igaüks, aga kasvatamisega ei saa paljud hakkama. „Hakkame lapsi tegema!” kuulutab üks Pärnu maantee plakat. Aga mis pärast saab?”

TOOMAS JÜRGENSTEIN, Treffneri Gümnaasiumi usu- ja filosoofiaõpetaja:
„Laste saamise aeg pole oluline. Tähtis on, et oleks vastastikune armastus, vastutus ja eneseohverdus. Neid omadusi võib aga olla nii üliõpilasel kui ka keskealisel ja eakalgi inimesel.”