Koostööleping aitab noortel valikuid teha

25. veebruaril sõlmisid kaheksa üldhariduskooli ja Tartu Ülikool (TÜ) koostöölepingu. Selle kohta on avaldatud vastakaid arvamusi kuni selleni, mida arvab asjast õiguskantsler. Olen kuulnud väiteid, et lepingu sõlmimise tõttu suurenevad lõhed hariduselus ja väljavalitud koole eelistatakse teistele ebaõiglaselt.

Püüan selgitada lepingu eesmärke ja tagamaid ning tuua välja argumente, miks on leping kasulik. Kõigepealt on õpetajate puudus üldhariduskoolides suur ja head õpetajad on ülekoormatud. Seetõttu kannatab õpilaste haridustase ning eriti andekate õpilaste arendamine.
PISA-test näitas, et mõnes valdkonnas oleme maailmas konkurentsivõimelised (loe: maailma tasemel), kuid samas näitas test kätte ka valdkonnad, kus meil on palju arenguruumi – koolides on vaja rohkem arendada teaduslikku, loovat ja loogilist mõtlemist.
Koolides on vähe või puuduvad üld­se nüüdisaegsed katsevahendid füü­sika, keemia ja bioloogia praktiliste tööde läbiviimiseks. Seetõttu ei saa nii riiklikku kui ka kooli õppekava täita nõutaval tasemel. Lisaks on tõusnud lapsevanemate nõudlikkus kooli vastu, eriti hariduse kvaliteeti puudutavas osas.

Koostööd ei keelata kellelegi
Peamiselt mainitud asjaoludest tulenevalt sõlmiti koostööleping eesmärgiga tihendada üldhariduskoolide ja ülikooli vahelisi sidemeid ja arendada koostööd. Minu kõige parema arusaamise järgi ei ole koostööd keelatud teha kellelgi.
Võime varasemast tuua palju näiteid tulemuslikust koostööst üldhariduskoolide ja kõrgkoolide vahel: näiteks koostööleping Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja TÜ füüsika-keemiateaduskonna, Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja TÜ matemaatikateaduskonna, Tallinna Reaalkooli ning TTÜ matemaatika ja loodusteaduskonna vahel. Nende lepingute eesmärk oli kutsuda ülikoolide õppejõude õpilastele loenguid ja valikkursuseid lugema (sh valmistama õpilasi ette konkurssideks ja olümpiaadideks) ning võimalusel kaasata õppetöösse ülikoolide teh­nilist baasi.
Hiljuti sõlmitud koostööleping erineb eelnevatest peamiselt seetõttu, et on valdkonnaülene ja haarab mitut kooli. Vähem oluline pole asjaolu, et koostööettepanek tuli koolidelt endilt.
Lepingu sõlmimise eesmärk on eelkõige parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti ja kaasata üldhariduskoolide õppetöösse ülikooli õppejõude, üliõpilasi (sh doktorante) ja tehnilist baasi. Samuti populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eestis. Aga ka õpetaja elukutset. Väga oluline on lepingule allakirjutanud koolide ja Tartu Ülikooli soov muuta loodus- ja reaalainete (eriti matemaatika) ning tehnoloogiliste distsipliinide õpetamine ja õppimine koolides populaarsemaks.
Plaanime korraldada õpilastele erikursusi ja praktikume. Kuna koolidel ei ole vahendid selleks nii head kui ülikoolidel, kasutame õppetöös ka ülikooli laboreid ja praktikabaase. Õpilaste arendamiseks kutsume ülikooli õppejõude lugema külalisloenguid ja valikkursuseid ning abistama õpilasi nende uurimis- ja teadustöö tegemisel. Ülikoolid pakuvad abi ka aineolümpiaadide ülesannete koostamisel ning info- ja teemapäevade korraldamisel.
Et motiveerida õpetajaid kooli tulema ja kooli jääma, plaanitakse korraldada nii üliõpilaste pedagoogilist praktikat kui ka õpetajate täienduskoolitust. Edaspidi on ülikoolis kasutatavad õppematerjalid, mis aitavad muuta õppetunde haaravamaks ja mitmekesisemaks, üldhariduskoolide õpetajatele kättesaadavamad.

Eeskuju uuteks lepinguteks
Lepingu ettevalmistamise faasis leppisime kokku, et leping keskendub sisule ega kajasta rahastamist. Koos­tööleping ei kohusta kedagi millekski, annab vaid võimaluse. Leping võimaldab kaheksal lepingu sõlminud koolil ühise eesmärgi nimel teha koostööd ka omavahel.
Tähtis on vaadata lepingut kui pretsedenti, mis näitab, et midagi on hariduselus muutumas. Vaadelgem sündinud lepingut kui märki sellest, et ülikoolil on vaja koostööd üldhariduskoolidega, et õpilased oleksid ülikooli astudes „valikuteadlikud”. Ja vaadelgem 25. veebruaril toimunud sündmust ka kui head eeskuju uuteks koostöölepinguteks.
Lepingu eesmärk ei ole Tartu Üli­koolile õpilasi kodustada. Pole tähtis, millises kõrgkoolis noored õpinguid jätkavad – see on nende endi valik. Olen kindel, et ühiste jõupingutuste tulemusena suudame Eesti riigi kindlustada kõrgelt haritud noortega, kes tulevikus oma tööga aitavad kaasa meie riigi arengule.