Koolijuhid on meie aja südametunnistusega tippjuhid
Koolijuhtide kui kohaliku elu liidrite avalikus elus osalemine on igati loomulik, ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas möödunud nädalavahetusel Pärnus Eesti Koolijuhtide Ühenduse aastakonverentsil. Samas ei tohiks koolijuhtide kogu energia kuluda väljaspool kooli poliitika tegemisele.
Ministri sõnul on koolijuhid loomult aktiivsed inimesed ja head juhid, kes suudavad oma piirkonna ja ka riigi elus kaasa rääkida. Nad peavadki seda tegema, kuid haridusjuhi amet ei tohi olla politiseeritud, toonitas Lukas paneeldiskussioonis ja lisas, et koolijuhtide ametisse nimetamine ja ametis püsimine peab sõltuma nende professionaalsusest. Just seepärast pooldab ta seniste viieaastase tähtajaga töölepingute asemel tähtajatuid, millega kaasneks koolijuhtide perioodiline atesteerimine.
Vältida tuleb olukorda, kus kooli käekäik ning sedakaudu õpilaste heaolu ja turvalisus sõltuvad koolijuhi erakondlikust kuuluvusest. Lukase sõnul peab olema pikaajaline kooliinvesteeringute plaan, mida iga valitsus või omavalitsus ei muuda.
Minister peatus ka koolijuhi autoriteedil. „Lisaks vaimsele liidristaatusele, peab koolijuht kindlustama õpilaste ja õpetajate turvalisuse ja seega ka korra koolis,” ütles Lukas. „Teen omavalitsustele ettepaneku anda koolidirektoritele seadusest tulenev kohtuvälise menetleja staatus, mille alusel saaksid nad kohapeal otsustada kas suulise hoiatuse, rahatrahvi või hoiatustrahvi määramise õpilastele või teistele kooli territooriumil viibijatele avaliku korra rikkumise eest. Kahtlemata aitab see taltsutada õpilasi, kes lärmavad, kasutavad ebasündsaid väljendeid, tülitavad pahatahtlikult õpetajaid ja kaasõpilasi või näiteks suitsetavad kooli territooriumil.”
Koolijuhtidele esinesid veel psühhiaater Jüri Ennet, avalike suhete asjatundja Janek Mäggi, Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk, majandusajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, riigikogu liige Peeter Kreitzberg, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus ja paljud teised.
Asso Ladva, HTM-i kommunikatsioonibüroo konsultant

Uus ajakiri õpetajatele
Trükitud on esimene number õpetajate ajakirjast LoTe, mis püüab täita tühimikku meie loodusteadusliku hariduse kajastamises ja on mõeldud kõikidele loodusaineid (sh keemia, füüsika, bioloogia, geograafia ja loodusõpetus) õpetavatele õpetajatele, loodusteadusi õppivatele üliõpilastele ja nende õppejõududele ning kõigile teistele loodusharidusest huvitatutele.
Uus ajakiri kasvas välja Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja loodusainete õpetajaid ühendavast projektist „Loodus­teadusliku ja tehnoloogiaalase hariduse jätkusuutlikkuse tagamine kõigil õppetasanditel” ning sai selle järgi ka nime: LoTe. Seetõttu toome ajakirja kahes esimeses numbris lugejateni ülevaate LoTe projekti raames toimunud suve- ja talvekoolides käsitletud teemadest ning läbiviidud praktilistest töödest.
Esimeses numbris saab lugeda Tartu Ülikooli uuest loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast (Peeter Burk) ning LoTe projektist (Miia Rannikmäe); LoTe füüsikast köögis (Henn Voolaid) ja keemiast looduses (Aarne Tõldsepp); keeleõppest bioloogiatunnis (Anu Parts); füüsikakohvritest (Artur Jõgi) ja maailmakodaniku alusharidusest (Raivo Vilu ja Kristjan Kannike) ning teistest loodusõpetajatele huvipakkuvatest teemadest. Imbi Henno annab oma artiklis, mis jätkub veel järgmises numbris, põhjaliku ja huvitava ülevaate PISA 2006. a tulemustest.
Juhul kui lugejate huvi ei rauge, tahame järgmistes LoTe numbrites anda infot loodusteadusliku hariduse kohta meil ja mujal, koondada ajakirja kaante vahele huvitavaid õppematerjale ning tutvustada loodusteadusliku hariduse vallas tehtud teadustöid ning uurimisprojekte.
Igas numbris plaanime tunnustada parimaid õpetajaid ja nende saavutu­si. Esimese numbri persoon on Tallinna 53. Keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, kes pälvis presidendi 2007. a kultuurirahastu hariduspreemia.
Edaspidi tahame põhirõhu panna kirjutajate ja lugejate ringi laiendamisele, mis tooks LoTe-sse võimalikult palju uusi ja huvitavaid ideid ning põnevaid rubriike ja muudaks LoTe regulaarselt ilmuvaks ajakirjaks.
Esimesed numbrid saavad kõik LoTe koolitustel osalenud õpetajad, bioloogia-, keemia- ja geograafiaõpetajate aineliidud ning 8. ja 9. mail Tar­tus toimuval LoTe rahvusvahelisel teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadlaste ja õpetajate koostöövõrgustik” osalejad.
Anne Laius, LoTe toimetaja

Ülikoolidevaheline konkurents ägeneb
Kui seni on Eestis uute üliõpilaste eest võistelnud peamiselt kohalikud ülikoolid, siis sellest sügisest pakuvad meie haridusturul konkurentsi ka Euroopa ülikoolid, kuhu õppima kandideerimise on Hakes teinud imelihtsaks.
Hakese kaudu saab kandideerida 20 valitud haridusinstitutsiooni kaheksas riigis, mis pakuvad kokku enam kui 700 ingliskeelset kõrgharidusprogrammi. Sügisel algavatele õpingutele kandideerimisel on avalduse esitamise tähtaeg
15. märts. Avalduse esitamise maksumus on 300 krooni. Ühe avaldusega võib kandideerida mitmesse kooli korraga.
Uutes Euroopa Liidu liikmesriikides on Hakes tõenäoliselt esimene omalaadne organisatsioon, kes korraldab sisseastumiskatseid kõrgkoolide rahvusvahelistele erialadele. Kandideerimine on tänu online-süsteemile mugav. Huvitatul tuleb Hakese kodulehel www.hakes.ee täita kandideerimisvorm ning seejärel kutsutakse ta tegema inglise keele testi ja osalema intervjuul, mis toimuvad Eestis.
Tulemuste põhjal koostatakse kandidaatide pingerida iga õppekava kohta. Kui kandidaat saab sisse enam kui ühte õppeasutusse, on tal võimalik valida, kuhu soovib õppima asuda.
Hakesel on partnerluslepingud Lääne-Euroopa tunnustatud kõrgkoolidega, kes pakuvad kvaliteetset ja konkureerimisvõimelist haridust. Valikus on ka näiteks Aarhus School of Business, mis kuulub Euroopa 20 parima äriülikooli hulka ja milles õppimise eest tasub Taani kuningriik, ning Walesis asuv Aberystwyth University, mis sai 2006. aastal tiitli Briti „Parim koht, kus õppida”! Viimases on tänu toetustele eestlastele õppimine tasuta.
Organisatsioon prognoosib sel aastal enam kui 1500 avalduse laekumist. Loomulikult pakume ka noortele konsultatsioone ja abistame karjääri planeerimisel.
Olles vahelüli kõrgkoolide ja kandidaadi vahel, muudab Hakes sisseastumise mõlema poole jaoks lihtsamaks, pakkudes noortele suurepäraseid võimalusi nende kujunemisteel.
Hannes Lents,Hakes Internationali tegevjuht

Meinhard Laks14.07.1922 – 4.03.2008
Kümme päeva enne emakeelepäeva lahkus meie hulgast emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja ning 14. märtsi riiklikuks tähtpäevaks kuulutamise eest võidelnud Meinhard Laks.
Meinhard Laks sündis Ida-Viru maa-konnas Sonda vallas Uljaste külas Liiv-oja talus. Aastatel 1931–1937 õppis ta Sonda 6-kl Algkoolis, 1937–1940 Rakvere Reaalkoolis, 1940–1946 Rakvere Õpetajate Seminaris, 1948–1952 Tallinna Õpetajate Instituudis ja 1952–1955 Tallinna Peda-googilises Instituudis.
Oma rohkem kui 45 aastat kestnud pedagoogitöö jooksul oli ta 18 aastat Sonda kooli õppealajuhataja ja 17 aastat direktor. Ta juhendas õpilaste looduskaitse- ja matkategevust ning kodu-uurimist, korraldas ainepäevi, õpilaslaagreid ja metoodilisi konverentse ning õpetajate kirjandus-koduloolisi ekskursioone. Oma kogemusi jagas ta heldelt nii lektorina Eestis kui väljaspool kodumaad, samuti kirjasaatjana kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes. Ta oli haridusministeeriumi asjatundlik koostööpartner ja nõuandja eesti keele väärtustamisel.
Meinhard Laks oli uue koolimaja ehitamise ja sisustamise organiseerija, kooli lipu ja rinnamärgi ideekavandi autor ning kahe voldiku koostaja ja kujundaja; tema algatusel paigaldati mälestuskivid Sonda kooli kahe eelkäija asukohtadesse.
Meinhard Laks oli laia silmaringi ja paljude huvialadega inimene. Ta kuulus looduseuurijate, rahvaluuleharrastajate ning kodu-uurijate seltsidesse, oli Emakeele Seltsi liige, Eesti Õpetajate Meeskoori asutajaliige, Eesti Looduskaitse Seltsi Sonda osakonna organiseerija ja koduküla seltsi rajaja Sondas. Ta oli Kadrina keelepäevade mõtte algataja ning Uljaste küla päevade traditsiooni looja.
Kohtla-Järve kunstiklubi liikme Mein­hard Laksi akvarellinäitused on toimunud Sondas, Rakveres, Viru-Nigulas, Mahus, Purtse linnuses ja Venemaal. Temalt on ilmunud luulevihikud „Kimp koduküla lihtsaid lilli” ja „Ootaja väraval”, voldikud „Liivoja” ja „Väike valimik värsse ema-keelepäevaks 2004” ning haikukogu „Aastaringid”.
Meinhard Laks uuris kooli ja küla aja-
lugu, kodumurret, folkloori ja etnograafiat, esines oma uurimustega trükisõnas ning Emakeele Seltsi keelepäevadel. Ta võttis osa üleriigilistest harrastusuurijate võistlustest Kadrinas ja sai auhinnad tööde „Minu kodukoha kõnekeel” ning „Kirjad kaugelt. Eesti keel ja rahvuskultuur võõrsil” eest.
Jääme Meinhard Laksi meenutama kui koolijuhti, kes kujundas tööka ja üksmeelse kollektiivi, oli täpne ja korrektne, algatas uusi ideid ning viis neid järjekindlalt ellu. Austades Meinhard Laksi mälestust, mõtleme tema loomingule ja armastusele eesti keele vastu, mõtleme Meinhard Laksist lähtuvale kohustusele hoida ja arendada meie kaunist emakeelt.
Sonda Põhikool Haridus- ja Teadusministeerium