Rahvuskultuuri fondi juht Eri Klas ja korvpalliliidu president Peep Aaviksoo allkirjastasid 2. veebruaril Ilmar Kullami nimelise fondi asutamislepingu, mille eesmärk on toetada tulemuslikke noortetreenereid.

Lepingule kirjutati alla Tallinnas Saku Suurhallis SEB Balti liiga „Tähtede mängu” vaheajal. Proþektorivalgust võeti vähemaks ja areenile läksid Eesti korvpalli „kuldse viisiku” liikmed Aleksei Tammiste, Priit Tomson, Jaak Salumets, Jaak Lipso. Pasunate tuututamine jäi vaiksemaks, Ilmar Kullami tütar luges ette oma Tartus elava 85-aastaseks saanud isa tervituse Eesti korvpallisõpradele. Sõna võtsid ka Peep Aaviksoo, Eri Klas, järgnes asutamislepingu allakirjutamine ning „Tähtede mäng”.

Miks just Ilmar Kullami fond?
Jaak Salumets ütles Õpetajate Lehe­le, et Ilmar Kullami fondi ajendas asu­tama noorte treenerite madal staatus ja puuduvad sotsiaalsed garantiid. Treenerite ühenduse juhatuse esimehena on ta selle probleemiga korduvalt kokku puutunud ja mitte ainult korvpallis. „Meie riik ei hinda nende pedagoogide tööd, kes tegelevad lastega seitse päeva nädalas, asendavad mõnele lapsele isegi isa-ema,” ütles Salumets. Ta toonitas, et treeneril on oma õpilastele suur kasvatuslik mõju: ta õpetab noori kollektiivis elama, eesmärgi nimel pingutama, ka viisakalt käituma ja sõbralikult suhtlema. „Hea treener pakub noortele just seda, mida me elus kõige rohkem vajame – eesmärgipärast ja pühendunud tööd.”
Ilmar Kullam on elav korvpallilegend, kuldsete kuuekümnendate Kalevi juhendaja. Ta tuli Helsingi olüm­pia­mängudel (1952) hõbemedalile ja kolm korda Euroopa meistriks (1947, 1951, 1953). Tema käe all on kujunenud tippmängijateks mitme mees- ja naiskonna jagu korvpallureid. Sajast vabaviskest on ta visanud sisse 98.
Ilmar Kullam on üks esimesi korvpallitreenereid Eestis, kes hakkas võtma korvpalli n-ö teaduslikult. Ta hakkas analüüsima vastasvõistkondade mängustiili, et nende nõrku kohti ära kasutada. Tema oli see, kes jälgis esimesena mängijate visketabavuse protsenti, võttis kasutusele sisseharjutatud mängukombinatsioonid ja keskmängijate kiirrünnakud, pani palli väljakul kiiresti liikuma. Nii põhjaliku lähenemise pärast hakati Ilmar Kullamit hüüdma korvpalliakadeemikuks. Mängukombinatsioonide treeninguid nimetasid tema õpilased nende filigraansuse pärast aga klaveritundideks. Tulemus oli suurepärane: Kalevi suhteliselt lühikest kasvu korvpallurid suutsid 1970. aastal võita isegi USA koondist.
Ühelt poolt võttis Ilmar Kullam korvpallimängu väga ratsionaalselt, teisalt elas sellele kogu hingest kaasa. Võistluste perioodil kannatas ta pinge tõttu unepuuduse all, muretsemise pärast vaevas teda treenerite kutsehaigus – maohaavad. 1972. a loobus ta aktiivsest treeneritööst tervislikel kaalutlustel. „Tahtsin ellu jääda!” põhjendas ta oma otsust ajakirjanikele.
Jaak Salumets: „Treeneritöö on väga raske, ja mitte ainult tippspordis, seepärast peamegi hoidma neid noori treenereid, kellel on pedagoogilist annet ja tahtmist 7–17-aastastega tegelda. Neli-viis tuhat krooni stipendiumi Kullami fondist oleks neile tänapäeva Eestis suur raha.”

Kes väärivad stipendiumi?
Korvpalliliidu noortejuhi Meelis Raien­di arvates väärivad Ilmar Kullami sti­pendiumi eelkõige väikestes maakohtades tänuväärt tööd tegevad noor­tetreenerid, aga ka kehalise kasvatuse õpetajad, kes osalevad oma õpilastega Eesti meistrivõistlustel.
Ühe väärilise kandidaadina nimetas ta Imaveres tegutsevat noortetreenerit Andrus Noormäge, kes on suutnud panna oma piirkonnas välja häid poiste ja tüdrukute võistkondi. Korvpalli harjutatakse tema käe all minikorvpallist B-klassini välja. Ta korraldab Paistu, Olustvere, Suure-Jaani, Võhma, Imavere ja teiste selle piirkonna koolide korvpallialast koostööd. Tänu sellele saab seal kandis moodustada võistkondi enam-vähem ühepikkustest mängijatest, lapsed ei ole mänguväljakul nagu eri pikkusega oreliviled. Andrus Noormägi on ostnud endale bussi, et oleks lihtsam mängijaid võistlustele ja treeningutele sõidutada.
Meelis Raiend lisas, et Kullami stipendiumi väärivad ka mitmed noortetreenerid Rakveres, Pärnus, Raplas, Kundas, Väike-Maarjas ja mujal.

Kui suured on summad?
Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide märkis, et eesmärk on koguda esimese aastaga Ilmar Kullami fondi miljon krooni. Korvpalliliit on juba maksnud sinna 100 000 ja annetajad 200 000 krooni. Kui fond toodab aastaga 10% kasumit, teeb see 100 000 krooni, mis on noortetreenerite toetamiseks märkimisväärne summa.
Fondi raha hakkab noortetreeneritele jagama nõukogu, kuhu kuuluvad Ilmar Kullami juhendatud Kalevi „kuldse viisiku” mehed: Priit Tomson, Jaak Lipso, Jaak Salumets, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, lisaks inimene korvpalliliidust ja teine korvpallitreenerite liidust.
Korvpalliliidu reklaamlehel on toonitatud, et eelkõige kasvatavad noortetreenerid tulemustele ja saavutustele orienteeritud uut põlvkonda. Head tulemused spordis on lihtsalt lisaboonus. Kes usuvad, et see on tõesti nii, neil soovitatakse Ilmar Kullami fondi toetada. Annetuse saab teha Eesti Rahvuskultuuri Fondi arveldusarvele 221001101347 Hansapangas, selgituseks kirjutada „annetus Ilmar Kullami fondi”. Eraisikutel lisada ülekannetele võimalusel ka isikukood (maksuvabastuse taotlemiseks) ja aadress (tänukaardi saamiseks).