1. septembrist hakkab kehtima uus koduõppe määrus, mis koduõppelapsi enam koolis õpetada ei luba ning laseb õpilasi koduõppele ainult nõustamiskomisjoni otsusega. Uut on ka haiglaõppes ja lapsevanema soovil koduõppele jääjatele.

Haridus- ja teadusministeeriumi kaks aastat tagasi tehtud järelevalve tulemustest selgus, et umbes kümme protsenti tervislikel põhjustel koduõppel olevatest lastest õpib kodus või väljaspool kooli spetsiaalse õpetaja juures. Ülejäänud käivad koduõppele määramisest hoolimata koolis.
HTM-i põhihariduse peaekspert Meri­ke Mändla ütles, et järelevalve tulemused olid üks põhjus, mis tingis määrusemuudatuse. „Koduõpe on mõeldud nendele, kes on nii haiged, et ei saa koolis käia,” selgitas ta. „Kui laps saab koolis käia, on võimalik rakendada talle individuaalset õppekava, millega on võimalik sätestada ka erisusi õppekorralduses.”

Koduõpe on massiline
Järele­valve tulemused näitasid, et koduõpe on muutunud üle Eesti massi­liseks, sest koduõppe puhul oli pearaha ühe õpilase eest neljakordne. Uue rahastamismudeli alusel pole tegemist enam õpilaspõhise, vaid klassipõhise rahastusega ning koduõppelastele ei laiene enam neljakordne pearaha.
„Praegu on koduõpet rakendatud ka õpilastele, kes seda tegelikult ei vaja,” teab Mändla. Näiteks tõi Mändla käitumisprobleemidega õpilased, keda klassis koos teistega õpetada on veidi raske ning kes võidakse seepärast saata üsna kergel käel koduõppele, kuigi nad vajavad hoopis individuaalset õppekava. „Koduõpe ei paranda neid lapsi, probleemid võivad hoopis suureneda,” leidis ta. Sügisest ei pea last tingimata kodus õpetama, seda võib teha peale kodu ka päevakeskuses, raamatukogus või mujal, peaasi et väljaspool kooli.
Õpetajate võimalikku sõidukulu riik kompenseerima ei hakka. Mändla lausus, et koduõpet korraldab koolipidaja koostöös kooliga, seega peaksid nemad ka sõitu rahastama.

Nõustamiskomisjon otsustab
Kui varem sai koduõppele määrata õppenõukogu pere- või eriarsti soovitusel, siis nüüd on vaja nõustamiskomisjoni luba. Komisjoni hakkavad kuuluma ka spetsialistid, kes vaatavad avalduse läbi ja teevad otsuse, kas lapse peab tõesti määrama koduõppele või sobib ka lihtsustatud õppekava.
Komisjoni otsuseta saavad raviarsti määrangu alusel koduõppele jääda ainult haiglas viibimise järel taastus- või järelravil olevad lapsed. Mändla sõnas, et haiglaarst saab koduõpet määrata siiski ainult õppeaasta lõpuni, mitte kauem.
Käesoleval õppeaastal on koduõppel 988 last. Mändla arvas, et nende hulk nüüd väheneb. Kuid määruse muutmise eesmärk pole tema sõnul laste arvu vähendada, vaid suunata lapsi koduõppele õigetel alustel.

Laps vajab seltskonda
Laupa Põhikooli eripedagoogil Raja Pu­nal tekkis uue korra kohta kriitilisi küsimusi. Ta rõhutas, et ka tervislikel põhjustel koju jäänud lapsed vajavad teiste seltskonda ning neile on kasulik olla koolis kas või mõni päev nädalas. See aitab sulanduda ühiskonda, sest kui nad istuvad pidevalt kodus, jäävad nad sinna pärast kooli lõppugi. „Oleme just saanud sellised lapsed kodust välja, aga määrus saadab nad jälle koju tagasi,” ütles Puna. Kokku on Laupa Põhikoolis praegu seitse koduõppelast.
Raja kahtles, kas õpetajat igasse kodusse üldse lastakse. „Vanem laps tuleb ise päevakeskusesse. Aga kui laps on väike ja perekonda ka toeks ei ole, kes ta sinna siis toob?” küsis ta.
Praegu on tema sõnul koduõppe õpilaste tunnid paigutatud koolipäeva raamidesse, kuid kui edaspidi peab õpetaja sõitma õpilase juurde koju, tuleb tal seda teha arvatavasti õhtul, sest kahe tunni vahel ära käia ei jõua.

Muutub ka haiglaõppe kord
Praegu toimub haiglaõpe Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas, Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas, Tartu Ülikooli kliinikumi lastepsühhiaatria osakonnas, Rakvere haiglas ja Pärnu haigla lasteosakonnas. Kehtiva määruse kohaselt ongi võimalik haiglaõpet läbi viia ainult laste- ja psühhiaatria­haiglate vastavates osakondades. Me­rike Mändla sõnul 1. septembrist see piirang kaob ja õpetada võib mis tahes haigla osakonnas, kus on lapsi.
Haiglas hakkab õpetaja olema kohal kogu päeva, mitte ei käi seal vaid paar korda nädalas. Uus kord arvestab Mändla sõnul paremini laste raviprotseduuride ja haigla päevakavaga. Kohalik omavalitsus määrab kooli või koolid, mille õpetajad haiglaõpet läbi viivad. Haiglas võib üks õpetaja anda kõiki aineid või on ametikoht õpetajate vahel jagatud. „Haiglas pole tähtis mitte niivõrd õppeainete sügav tundmine, kuivõrd haige lapse toetamise ja elutahte süstimise oskus. Haige laps ei suuda nagunii sama intensiivselt õppida kui terve laps ja seda tuleb koolidel mõista,” selgitas Mändla.
Sügisest saab haiglaõpet lapse esimesest haiglapäevast alates, varem sai kümnendast päevast.

Kodus põhikooli lõpuni
Kui enne võis vanema soovil kodus õpetada kuni kuuenda klassini, siis edaspidi võib seda teha üheksanda klassi lõpuni. Mändla sõnul otsustati aega pikendada, kuna lapsevanema soovil koduõppele jääjate tulemused on olnud väga head ja nad ei näe põhjust seitsmendas klassis kooli tulla.
Kaks korda aastas kontrollitakse tulemusi ja koolil on õigus koduõpe katkestada, kui laps ei saa hakkama.