„Kas teie ka tegite ära?” küsisid innukad 9. klassi noormehed esmaspäeva hommikul ilmselge sooviga iseenda prügiseiklustest jutustada. Ikka sellest, kui uskumatult palju rämpsu sai vaat et oma maja tagant võsast välja veetud.

Prügitonne, mis „Teeme ära” käigus metsaalustest ja teeveertest oma õigesse kohta jõudsid, oli selle nädala teisipäevaks kokku loetud ligi 10 000. Tegijate arvuks pakuti ümmargust 50 000.
„Teeme ära 2008” koolide koordinaator Kristel Lipand ütles, et täpne ülevaade sellest, kui palju koole ettevõtmises osales, vähemalt esialgu kahjuks puudub. „Minuga võeti ühendust ikka enamasti vaid siis, kui ette tuli mingi mureküsimus. Et „Teeme ära” kodulehel oli väga selge informatsioon, registreerusid paljud koolid koordinaatori vahenduseta. Võin siiski kinnitada, et osalemine oli päris aktiivne üle Eesti. Eksamiperiood muutis asja võibolla natuke problemaatiliseks, aga paljud õpetajad and­sid teada, et koristavad siis sellel nädalal koolimaja ümbrust, parki või kodukandi teede ääri. Registreerunute hulgas läksid arvesse ikkagi just need, kes konkreetseid kaardistatud prügihunnikuid koristasid. Juba hiljem korjavad maakondade koordinaatorid kindlasti kokku info ka kõigi selliste gruppide kohta, kes ei osalenud ettevõtmises 3. mail, vaid mingil muul ajal koristustöid tegid.”
Esialgne nimekiri neist, kes 3. mail koolimeeskonnana esinesid, sai 45 kooli pikk ja väga kirev: Metsküla ja Pikasilla algkoolist Tallin­na Prant­su­se Lütseumi ja Tartu Tam­me Güm­naa­siumini. Näiteks Nar­va Eesti Güm­naasiumist ja Tõrva Gümnaa­siumist oli väljas seitse ja Maardu Põhikoolist koguni 15 rühma.

Koolid koristasid ette
Hulk koole valis koristuspäevaks riigi­püha ja nädalavahetuse vahele jäänud 2. mai. Nii oli Mõniste Lasteaias-Põhikoolis reede kahest osast koosnenud projektipäev. Hommikupoolikul kanti ette ja kuulati õpilaste kodu-uurimistöid, teemadeks Mõniste val­la pinnal asuvad mälestusmärgid, sugupuud, kohalike talude ja ürituste ajalugu ning tänapäev. Selle ettevõtmise eestvedaja oli ajalooõpetaja Aili Paeglis. Päeva teisel poolel toimus koristuskampaania „Teeme ära 2008”. Nooremad õpilased koristasid kooli ümbrust, riisusid lehti, silusid ja korrastasid staadioni ning palliplatsid.
8. ja 9. klassi õpilased puhastasid prahist valla suuremate teede perved.
Keila Gümnaasiumi 1.–11. klassid osalesid 2. mail samuti ligi 600 õpilasega koristuskampaanias. Kõigile klassidele oli määratud oma koristamisala Uus-Paldiski maantee, Tallinna maantee ja Keila jõe piirkonnas. Töö toimus kooskõlastatult Keila Linnavalitsusega ja linna abiga veeti kogutud prügi ka ära. Keila Gümnaasiumis on koostöös MTÜ Keila Rohelise Punktiga keskkonnakuu üritusi ja koristuskampaaniaid läbi viidud 2001. aastast. 2005. aastal liituti Ökokratiga. Ettevõtmiste koolipoolseks eestvedajaks on olnud bioloogia- ja geograafiaõpetaja Lii Sepp.

Ilus aktsioon
Kuusalu Keskkoolis tehti töö ära veelgi varem. Õppealajuhataja Aili Kontus: „Koostöös vallaga ning kooskõlas maanteeametiga otsustasime oma kooli 1.–9. klassidega puhtaks teha sellised piirkonnad, kus meie lapsed kõige rohkem liiguvad. Ja seda me ka tegime. Leian, et „Teeme ära” on väga kordaläinud ja ilus aktsioon – kutsusime lapsi üles koos vanematega ka 3. mail töötama. Tean ka õpetajaid, kes kaasa lõid, aga siis juba igaüks oma kodukohas. Ei saa muidugi unustada, et 3. mai oli inglise keele riigieksami päev ja paljudel meist kohustus komisjonis olla.
Vähemalt esialgu on koristatud kohad ka puhtaks jäänud – sõidan ise tööle tulles neid teid mööda iga päev. Paraku pole need muidugi ainult meie lapsed, kes seal liiguvad, ja ega me saa ka kaljukindlalt öelda, et meie õpilased alati suurepäraselt puhtust hoiavad. Aga arvan, et ka sellepärast on niisugune aktsioon vajalik, et pöörab nii laste kui täiskasvanute tähelepanu olulistele asjadele. Enne kui keegi järgmise paberi maha viskab, mõtleb ta ehk, et ise ju alles koristas siin.”

Kui kauaks?
Tõe huvides tuleb märkida, et kui artikli alguses tsiteeritud tublidel koristajatel tund läbi sai, jäi neist klassipõrandale maha kolm kommipaberit. Tõenäoliselt mitte meelega visatud ja ehk isegi mitte nendesamade poiste poolt, kes laupäeval hoolega teiste Lasnamäe kaldast alla loobitud rämpsu koristasid. Aga ikkagi märkamata jäänud ja teistele koristamiseks jäetud.
Pühapäeval autoga läbi Eesti sõites paistis see silmaga nähtavalt puhtam ja kaunim. Kauaks seda puhtamat ja kaunimat jätkub, sõltub tõepoolest igaühest meist, kõlagu see nii leierdatult kui tahes. Oleks vast armas, kui saabuks aeg, mil kevadised koristuspäevad võiksidki piirduda lehtede riisumise ja staadioni silumisega.