Sõnumid

Keeletalgutel saab kaunikõlalisi eestikeelseid lauseid esitada igaüks
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lu­kase algatatud keeletalgute esimeses etapis kuni 1. maini saab igaüks pakkuda välja kaunikõlalisi ja eesti keelele iseloomulikke lauseid. „Talgutele on saadetud palju huvitavaid lauseid. Edaspidi palun kõigil huvilistel oma ettepanekutes keskenduda just sellele, mis meie keeles on kõlaliselt eripärast ja ilusat ning mis teda teistest keeltest iga ütleja meelest eristab,” ütles Lukas.
Kaunikõlalisi lauseid hakati koguma emakeelepäeval, 14. märtsil. Seni esitatud lausetes torkab silma täppidega tähtede rohkus, näiteks „Rõõmsameelne maanteeröövel lõõris laulu lüüa öösel” või „Õõtsun ööl, jää-äärel, üüratusega”. Paljud lausete esitajad on hinnanud kaunikõlaliseks südamliku ja tunneterohke sisuga lauseid, näiteks „Kaunis ja sulnis on kõik minu armsama suust”, „Sa oled nii meeli hõrgutavalt jumekas” või „Minu ema on minule kõige kallim”.
Kaunikõlalisi eestikeelseid lauseid saab iga soovija esitada ministee­riumi kodulehel www.hm.ee rubriigis Keeletalgud, e-aadressil keeletalgud @hm.ee või posti teel (märksõna „Keeletalgud”, Haridus- ja Teadus­ministeerium, Munga 18, 50088 Tartu).
Pärast 1. maid valivad keeleeksperdid esitatud lausete hulgast välja need laused, mida hakkavad esitama nii eesti keele kui ka teiste keeletalgutel osalevate riikide keelte kõnesüntesaatorid. Välja valitud lausete esitajaid tunnustatakse, kui esitaja on lisanud lause juurde oma nime ja e-aadressi.
Keeletalgud kulmineeruvad tulemuste võrdlemise ja analüüsimisega ning tulemuste esitlemisega tänavu sügisel. Siis on igal huvilisel võimalus võrrelda kõnesüntesaatorite tulemusi ning leida eesti keele kõlalisi iseärasusi. Eri keelte võrdlusmaterjalist antakse välja õppeotstarbeline helikandja.
Aire Koik, HTM-i kommunikatsioonibüroo konsultant

31 õpetajat valmis õpetama eesti keeles
5. aprillil lõpetas 31 vene õppekeelega gümnaasiumi geograafia ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Tallinna Ülikooli juures täienduskoolituskursuse, mis aitab neil hakata oma ainet õpetama eesti keeles.
Kursuse korraldasid gümnaasiumide geograafia ja ühiskonnaõpetu­se õpetajatele Tallinna Ülikool ja In­-tegratsiooni Sihtasutus. Nende ühiselt veetava projekti „Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis” toetusel on viimasel kahel aastal saanud vene õppekeelega gümnaasiumide õpetajad õppida erialast eesti keelt ja kakskeelse aineõppe metoodikat.
Krista Männa, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht

Tehnoloogiaõpetuse suvekonverents
Tulemas on rahvusvaheline suvekonve­rents 2008 „Uus ja huvitav töö- ja tehno­loogiaõpetuses VI”, mis toimub 1.–4.06. Soomes koos kohalike tehniliste ainete õpetajate ja lektoritega. Kolmel päeval on planeeritud huvitavad ettekanded tehnoloogiakasvatusest ja vastavatest projektidest. Toimuvad töötoad. Eesti õpetajad juhendavad järgmisi töötubasid ja annavad metoodilisi näpunäiteid tundideks: Villu Baumann, „Nahast ehted”; Geenart Nagel, „Klaasist ja traadist ehted”; Margus Mikkor robotitest „LEGO Mindstorms”; Pärt Kukk, „Soodsate pildiraamide koostamine”; Veikko Hallik, „Muusikariistade loomine”; Aron Lips, „Soojusnähtuste käsitlemine”.
Ürituse raames külastame tehnoloogiakeskusi ja Hämeenlinna jne. Sõidame firma Step Systemsi Oy toodete müügikohta Lahtis ja tutvume firma tootevalikuga. Toimuvad sportlikud maavõistlused ja muud põnevad üritused.
Hea õpetaja, tule ja osale Eesti Tehno­loogiakasvatuse Liidu korraldataval suve­konverentsil! Tutvu suvekonverentsi infoga aadressil www.tehnoloogia.ee.
Eelmine konverents „Uus ja huvitav töö- ja tehnoloogiaõpetuses V” toimus 4.–6.06.2007 Jäneda koolituskeskuses.
Igapäevases töötuhinas ei tohi unustada, et oleme juba 21. sajandis. Järjest enam suruvad peale elektroonika saavutused, uued materjalid. Haamrivarred ja plekist karbid on asendumas LED-valgustite ja mitmesuguste mudelite-liikuritega. Uuendustega kursis olemine nõuab järjest rohkem aega.
2007. a suvekonverentsi ettekanded kajastasid tehnoloogia õpetamisega seonduvat. Tööõpetuse ainenõukogu esimees Mart Soobik tutvustas haridus- ja teadusministrile saadetud pöördumist. Peamised probleemid, mis vajavad kohest lahendamist, on õpperuumide halb olukord ja ventilatsioonisüsteemide puudumine; õpetajale lisatasu määramine või õppetöökoja meistri koha loomine; ainekava täitmiseks vajalike materiaalsete vahendite puudulikkus; tänapäeva nõuetele vastavate õppematerjalide nappus; tehnoloogia õppekeskuste loomine.
Soome Tehniliste Ainete Liidu esimees Niku Tuomisto rääkis Soome koolituspoliitikast, sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi uutest seadustest, mis käsitlevad tööriistade ja masinate kasutamise uut korda, ning ainekavast.
Konverentsi populaarseim osa on viimastel aastatel olnud töötoad, kus osalejad on valmistanud mitmesuguseid esemeid. Mullusel suvekonverentsil juhendasid töötubasid tõelised meistrid: Villu Baumann Haapsalu sanatoorsest koolist õpetas valmistama nahast ehtekarpi ja nahksete kaantega märkmikku; Veikko Hallik Vana-Vigala Põhikoolist juhendas mitmesuguste rütmipillide meisterdamist; Timo Tiusanen Soomest oli kohal elektroonikaga, tema töötoas sai valmistada väikese robot-liikuri. Töötoad ja hilisem tööde esitlus hõlmasid pea kogu päeva. Erilist kiitust väärisid juhendajate kaasavõetud tööde näidised.
Külastasime Jäneda Põhikooli, kus head muljet koolist tumestas töö- ja teh­noloogiaõpetuse ruumikitsikus ja muuseumiväärilised arhailised seadmed. Millegipärast ei taha osa koolijuhte ja koolide omanikke töö- ja tehnoloogiaõpetust tänapäeva lubada. Tahvel ja krihvel on ammu kadunud, paljudest klassidest on lahkunud ka kriit ja klassitahvel, aga tööriistad on vanaisadeaegsed.
Silmailu pakkusid Raivo Perandi valmistatud puukujud, imestamist väärt on ka selle mehe oskus käsitseda mootorsaagi. Seejärel tutvusime Jäneda saeveskiga. Päeva lõpetuseks pakkus mõnusat olemist Nelijärve puhkekeskuse saun ning sellele järgnenud õhtusöök.
Mart Soobiku ja Timo Tiusaneni kokkuvõtvatele sõnavõttudele järgnes firma Luna tööriistade ja tarvikute tutvustus.
Pärt Kukk, Mart Soobik,Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse liikmed

„Pluus on minu pakend”
Projekti „Pluus on minu pakend” raames korraldab Ühendus Humana Estonia märtsist maini Tallinna noortekeskustes töötoad 7. ja 8. klassi õpilastele. Noored saavad ülevaate rõivaste elutsüklist, nende mõjust keskkonnale nii tootmise kui ka kandmise ajal, aga sellestki, mida teha riietega prügimäele viskamise asemel. Näiteks õpivad nad lihtsate vahenditega T-särke värskendama. Projekti toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
Peamisi jäätmegruppe – vanapaber, plastik, metallijäätmed – on võimalik Eestis töödelda. Riideid ja tekstiile käsitletakse paraku endiselt kui olmeprügi, sest nende töötlemiseks pole veel laiaulatuslikku infrastruktuuri. Ent ka rõivaid annab taaskasutada ja töödelda. Humana Sorteerimiskeskus saadab töötlusse üle tuhande tonni tekstiilesemeid aastas, taaskasutusse ligi 3000 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju. 2007. a koguti Humana poodides üle 45 tonni rõivaid, mis samuti taaskasutusse lähevad.
2000. a loodud MTÜ Ühendus Humana Estonia peamine tegevusvaldkond on haridus- ja tervishoiuprojektide toetamine Angolas, Mosambiigis ja Malawis. Alates 2006. a toetame ka Eesti mittetulundusühingute sotsiaalprojekte. Raha selleks tuleb kasutatud rõivaste kogumisest ja müügist ning annetustest.
Töötubades osalemiseks võta ühendust Mari-Helene Kaberiga telefonil 5661 2987 või e-postil mari@humanae.ee. Lisainfo: www.humanae.ee <http://www.humanae.ee>.
Mari-Helene Kaber, „Pluus on minu pakend” projektijuht

Esikoha sai „Raamatukogunõid Rosaalie”
Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Tänapäeva kirjastuse ja ajakirja Täheke korraldatud lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat” laekus 27 käsikirja. žürii otsustas auhinnad jagada järgmiselt.
1. koht (20 000 krooni), märgusõna „Nõiamoor”, käsikiri „Raamatukogunõid Rosaalie”, autor Siiri Laidla; 2. koht
(15 000 krooni), märgusõna „Triibik”, käsikiri „Saladuslik päevik”, autor Reeli Rei­n­aus: 3. koht (10 000 krooni), märgu­sõna „Pisi-tirts”, käsikiri „Neletriin ja Kapi-Kaarup”, autor Tiia Selli ning märgusõna „Koduhiir”, käsikiri „Norman Kartmatu ja Noodila vennaskond”, autor Siiri Laidla.
Äramärgitud tööd (avaldamissoovitusega): märgusõna „Reku”, käsikiri „Viis vaba kutsikat”, autor Mare Müürsepp; märgusõna „Bianca”, käsikiri „Väike kuninganna”, autor Ketlin Priilinn; märgusõna „Angeli tuul”, käsikiri „Killu”, autor Ülle Kütsen.
ELK pressiteade

Internaat­koolis avati muuseum
Erivajadustega laste õpetamine on vaid viis aastat noorem kui meie riik. Abikool tähistas tänavu 85. sünnipäeva, juubeli puhul avati Tallinna 1. Internaatkoolis muuseum. Mõtte algatas direktor Evi Kraan, koordinaator ja elluviija oli kolleegide toel ajalooõpetaja Marta Roosmäe.
Kooli ajaloo uurimine algas sellest, et õppealajuhataja Aino Viirok otsustas koolijuhtide kursuse lõputöö teha kooli ajaloost, jäi aga ma­ter­jali kogumisel hätta, sest Tallinna Linnaarhiivis ei olnud meie kooli varasemaid dokumente. Aino Viirok otsis üles esimese koolijuhataja Alice Noraku sugulased, kellelt sai hinnalisi materjale. Kahjuks katkestas surm Aino Viiroki töö. Ka allakirjutanu koostas vanemõpetaja kursuse lõputööna ühe osa kooli ajaloost.
Ajalooõpetaja Marta Roosmäe jätkas kooli ajaloo uurimist. Töötas läbi mitme arhiivi materjalid, hulgaliselt kirjandust ja trükis ilmunud dokumente. Mälestusi vestsid ja panid kirja endised õpetajad ja kooli­juhid. Kooli 80. aastapäevaks ilmus trü­kist esimene ajaloovihik „Tallinna 1. Internaatkooli ajalugu 1922–2002”. Järgnesid Tallinna 1. Internaatkooli ajalugu 2003–2005” (2005) ja „Viimased viis ehk Lõpetamata peatükk” (2007).
Kooli 85. aastapäevaks teostus ammune unistus, avati ajalooklass-muuseum. Stendidel on kooli ajalugu „Nii me alustasime” (1922–1939), „Kool okupatsiooni ja sõja-aastatel” (1940–1944), „Kakskeelne kool” (1950–1962), „Uues koolimajas” (1963–1991), „Muutused ja otsingud” (1988–2000), „Kool täna”.
Koolis töötab veel 30–45-aastase staažiga õpetajaid, nagu Ellu Papstel, Rutt Saar, Mallika Koel, Eeva Rebane. Alles mõni aasta tagasi suri 102 aasta vanusena õpetaja Alice Luts, kes oli kogu oma elu töötanud meie koolis.
Koolist on välja kasvanud sellised tunnustatud eripedagoogika spetsialistid nagu Karl Karlep, Viivi Neare, erikooli eesti keele õpikute autor Salme Juhani, Krista Sprenk, erikoolide ajaloo õpikute autorid Hilja Rauk ja Heljo Randmäe. Kooli raamatukogus on rikkalik valik meie õpetajatelt ilmunud metoodilist kirjandust ja õpikuid.
Vitriinidesse on koondatud ajaloolise väärtusega dokumente, nende koopiaid või ärakirju, aukirju, kingitusi, spordivõistlustel saadud medaleid, endisi õpikuid ja kirjutusvahendeid. Õpilastele pakub erilist huvi aabitsate ja koolivormide väljapanek. Palju on säilinud tööde näidiseid, ettekandeid, referaate ja albumeid. Meie koolis on nimelt traditsioon, et direktor kingib 1. septembril 1. klassile albumi. Lõpuaktusel kingib 9. klass selle koolile tagasi ülevaatega tehtust „Meie klass sõnas ja pildis”.
Meie tänavused avatud uste päevad, on 21.–25. aprillini. Tulge vaatama meid ja meie muuseumi.
Sirly Eelmets, vanemõpetaja

Raha noorsootööks
Eesti Noorsootöökeskusele laekus avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehitamiseks või renoveerimiseks 186 projekti-kavandit kogusummas 1,295 miljardit krooni. Kolmveerandi kavandeist esitasid kohalikud omavalitsused, kuid esitajate seas on ka mittetulundusühinguid, sihtasutusi jt juriidilisi isikuid.
Noorsootöö infrastruktuuri arendamiseks on Euroopa Sotsiaalfondi ja riigi raha kokku 316 miljonit. Eraldatava toetuse maksimaalne summa on 15 ja miinimumsumma 0,5 miljonit krooni. Toetuse määr projekti kohta võib moodustada kuni 95% abikõlblikest kuludest.
Eesti Noorsootöö Keskus kontrollib esmalt laekunud kavandeid ning esitajatel on vajadusel võimalik dokumente veel korrigeerida. Seejärel koostab hindajatekogu eelistusnimekirja ja selle põhjal koostab HTM investeeringute kava eelnõu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
Investeeringute kava eelnõu on kavas esitada valitsusse 2008. aasta juunis ning valitsuse kinnitatud kavas nimetatud taotlejad saavad õiguse esitada struktuuritoetuse taotlus Innove sihtasutusele.
Asso Ladva, HTM-i kommunikatsioonibüroo konsultant

Anna Mirka 7.03.1905 – 26.03.2008
26. märtsil jõudis lõpule 103-aastase Anna Mirka pikk ja väärikas elutee. 1964. a omistati Anna Mirkale viienda lasteaednikuna Eestis tee­nelise õpetaja aunimetus.
Tallinna 7. Lasteaed, mida aas­tail 1950–1968 juhatas Anna Mirka, oli tuntud üle Eesti ja väljaspoolgi. Juhataja koos kolleegidega hoo-litses selle eest, et lasteaed oleks hubane. Majja rajati kaunis talveaed. Kord oli seal samaaegselt õitsenud 80 kallat... Lasteaed te-
gutses arhitekt E. Sachariaselt natsionaliseeritud eramus. Kui arhitekt külastas 1960. aastail kodu­maad, kiitis ta lasteaia juhatajat maja heas korras hoidmise eest.
Anna Mirka asus 34-aastaselt õppima E. Lenderi Lasteaednike Eraseminari 1939. a, kuid lasteaed­niku kiitusega kutsetunnis­tuse sai ta kätte Tallinna Sotsiaal- ja Ko-dundusinstituudi esimeses len­nus 1941. a. Ta asus tööle kasvatajana Tallinna Lastehaig­lasse. Sõjapäevil tuli seal olla paljudele lastele ema asemel. Ennastohverdava töö eest laste elu ja tervise päästmisel pälvis Mirka lastearst dr Reimani tänu.
1944. a märtsipommitamise tagajärjel kaotas Mirka oma isa­maja Lasnamäel. Sama aasta sü-
gisest sai ta tööd kasvatajana Tallinna 12. Lasteaias Kivimäel. 1. maist 1945 kutsus Meeta Terri ta tööle haridusministeeriumi eel-koolikasvatuse metoodika­kabi­net-
ti. Arenev lasteaedade võrk vajas tööle rohkesti kasvatajaid, kuid õppe-metoodilist materjali neile polnud kusagilt võtta. Anna Mirkalt on ilmunud raamat „Enn ja Janno” (1948), jutte ja jutukesi. Mirka loomingut (enam kui 20 raamatus) on avaldatud peamiselt laulikuis.
A. Mirka oli vitaalne kõrge eani, hoolimata vahel streikivast tervisest. Sõbraliku ning heataht­likuna pälvis ta Kristiine Sotsiaalmaja töötajate austuse. Paljudele meist meenub ta erakordse huumori-, ilu- ja rõõmsameelsena ning töökana. 20. sajandi Eesti eelkoolikasvatuse edendaja Anna Mirka oli päike­seline inimene.
Kutsekaaslaste nimel
Mare Torm,´TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur
Endised kolleegid Rakvere Reaalgümnaasiumist