Tallinna tehnikaülikooli avatud ülikool on koostöös teadus­kondadega korraldanud üld­hariduskoolide õpilastele ja õpetajatele suunatud kursusi juba mitu aastat. Õpilastele mõeldud kursustega alustati TTÜ tehnoloogiakooli nime all 2005. aastal, selleks sügiseks töötati välja kaks spetsiaalselt gümnaasiumile mõeldud valikainekursust.

TTÜ avatud ülikooli täiendusõppe koordinaatori Reet Neudorfi sõnul on nende jaoks esmakordne, et regulaarselt hakatakse gümnaasiumiklassidele ülikoolis kohapeal õpetama kaht valikainet. Tallinna Mustamäe gümnaasiumi 11. ja 12. loodusainete klassi õpilased tulid tehnikaülikooli esimest korda 9. septembril pärast koolipäeva lõppu oma koolis. Ülikool pakub neile kaht vägagi erinevat kursust energeetikast ning tootearendusest ja disainist.
Reet Neudorf: „Tootearenduse ja disaini kursuse puhul läheb pärast sissejuhatavat loengut üsna kohe praktiliseks tööks – õpilased peavad välja mõtlema oma geniaalse toote, selle prototüübi välja töötama ja selle ka ära kaitsma. Teisel kursusel tutvustatakse energeetikat tootmisest tarbimiseni.”

Energeetika algus ja ots
TTÜ energeetika instituudi doktorant Ivo Palu ütleb, et niisuguse kursuse kokkupanemine on neilegi uus ja huvitav. Kursuse õnnestumiseks on oma osa andnud terve teaduskond.
„Oleme kohtunud õpetajatega, et saada teada, mida nad valikaine kursuselt ootavad. Meie pakutav ainesisu on jaotatud 16 nädalale, nii et igaüks teaduskonna neljast instituudist saab sisustada neli tundi. Kui minul on keskkooli lõpetamisest möödas küm­me aastat, siis teistel, kes noortele loenguid pidama hakkavad, veel vähem. Kõik me õpime ise ülikoolis eri tasemel ja mäletame, mida meile keskkoolis sellel teemal räägiti. Lähtusime kursuse kokkupanemisel sellest, mida meil oleks pakkuda uut, huvitavat ja teistsugust, kui meile omal ajal gümnaasiumis õpetati. Rää-
gi­me, mida ülikoolis õpetame ja uurime, ning püüame panna selle õpi­lastele vastuvõetavasse vormi. Kuna sel aastal on tegemist pilootprojekti­ga, siis natuke ikka pabistame ka.
Esimene kohtumine algas õppepro­rektor Ja­kob Kübarsepa avasõnadega, sellele järgnes kohe õppetöö. Õpilastel on poolteist tundi loengut kuulata kindlasti teine tunne kui 45 minutit, millega harjunud ollakse –
eks esmamulje järgi otsustame edas­pidiseks, kas ja millal peaksime vahepause pidama. Esimeses loengus räägiti maapõuest, kust energeetika on alguse saanud, edaspidi tutvustame ka alternatiivseid energiaallikaid ja seda, millest võiks näiteks aastal 2020–2030 elektrit saada. Sealt edasi liigume juba elektrienergia tootmise ja lõpuks kasutamise juurde.
Muidugi peaks lihtsalt jutu kõrval kõike võimalikult palju ka n-ö käega katsuda saama. Praktilise osa maht oleneb teemast – et tulevikku pole meil katsuda anda, siis seal piirdume rohkem slaidide ja filmiklippidega, aga teiste teemade puhul on plaanis ka väljasõidud. Läheme vaatama näiteks paekarjääri kivimikihte – milliste kivimite vahel põlevkivi leitakse. Teeme ekskursiooni Keila-Joa hüdro­elektrijaama ja Pakri tuuleparki ning käime ka Estlingi Harku alajaamas ja vaatame, kuidas elekter, mida meilt Soome eksporditakse, seal juhtme sis­se pannakse. Kui jõuame elektri tarbimiseni, vaatame, kuidas töötusrobotid klotsi liigutavad ja kõrgepingelaboris tehisvälku tehakse.
Kindlasti tahame kasutada kursu­se materjale ka e-õppes. Siis saab kaugemalt kandi rahvaski kaasa lüüa. Praktilise osa jätaksime siiski nende puhulgi alles – ilmselt peaksime kok­ku tulema iga tsükli lõpus.”

Tootedisain
Kui energeetikud alles alustavad, siis Andri Laidre (kes ka ise on Mustamäe gümnaasiumi vilistlane), Rainer Sternfeldt ja Anu Sooba on ligilähedaselt sama kursust läbi viinud juba mitu aastat. Alustades olid nad veel ise tudengid, nüüd töötavad firmas Sternfeldt & Laidre OÜ.
Reet Neudorfi sõnul on läbi proovitud mitu varianti, ka näiteks intensiivkursus koolivaheajal, aga see tundus liiga kiire läbiratsutamisena. „Need on ikka põhjalikud teemad – kuni autorikaitse ja õigusprobleemideni välja –, millega peab kokku puutuma, kui midagi leiutama hakkad. Kogu tsükkel tuleb õpilastel endil läbida. Väga olulisel kohal on kursus­tel meeskonnatöö ja oma toote esitlemise oskus, mida samuti õpetatakse. Tiimitöö on ka kursuse juhendamine.”
Anu Sooba sõnul on õpilased aastate jooksul valmistanud tooteid väga erinevatest valdkondadest. Kohe meenub näiteks tark ostukäru, kuhu klient sisestab ostunimekirja ja mis juhatab ostja siis poes õige riiuli juurde. Veel võib nimetada pliiatsitaskutega vihikuid (antud projektist arenes välja õpilasfirma WriteGo), reljeefseid kleepse vaegnägijatele, uusi lahendusi kommide pakendamiseks, päikeseenergial töötavat tänavavalgustuslampi, äratuspatja, lumelukku, süstal-lampi, funktsionaalseid matkakindaid, pakendi tühjendajat, induktsioonlampi jpm.

Põhikoolile linnalaagrid
Tehnikaülikool on mõelnud ka noorematele kui gümnaasiumiealised. Põhikooliõpilastele korraldab TTÜ tehnoloogiakool juba mitmendat aastat linnalaagreid. Kahe-kolme päeva jooksul pakutakse noortele tegevust töötubades, aga ka sportlikku meelelahutust. Reet Neudorf: „Oleme lähtunud põhimõttest „Terves kehas terve vaim”. Selles vanuses lapsed tahavad kõige rohkem midagi ise valmistada, olgu siis arvutis või lausa oma kätega – iseliikurist toiduvalmistamiseni. Tehnikaülikool on seadnud sihiks, et igal teaduskonnal ja erialal oleks välja arendatud mingi tegevus või lühikursus linnalaagri jaoks. Eks ikka selleks, et tulevikus oleks meil rohkem insenere.”
Lisaks Tallinnale on TTÜ linnalaagreid korraldanud Kures­saares, Kohtl­a-Järvel, Tartus ja Pärnus. Sel õppe­aastal seisavad ees laagrid sügi­sesel koolivaheajal Tallinnas ja Kures­saares ning kevadvaheajal Rakveres. Linnalaagrites on kaasa löönud ka Andri Laidre, Anu Sooba ja Rainer Sternfeldti meeskond, kes on juhendanud iseliikurite meisterdamist.

Õpetajate kaudu õpilasteni
Et õpilased TTÜ tehnoloogiakooli kursustele vähemalt esialgu just tormi ei jooksnud, leidsid organisaatorid, et kõige õigem oleks jõuda kõigepealt loodusteaduste õpetajateni, kes siis soovitaksid kursusi oma õpilastele.
Reet Neudorf: „On palju räägitud, et koolis õpetatav jääb elukaugeks. Meie õppejõud ongi õpetajaid kooli­tades püüdnud siduda geoloogiat geograafiatunnis läbivõetavaga jne jne. Aga eelkõige tahame tutvustada tehnikaülikooli teadustegevust ning tekitada sidet koolis õpitava ja uusimate teadussaavutuste vahel. Meie koolituspäevad on saanud õpetajatelt väga hea tagasiside, tahame nendega kindlasti jätkata. Kui tehnikaülikool sõlmis kevadel kümne gümnaasiumiga koostöölepingu, soovisid praktiliselt kõik koolid koolitusi tehnikaülikooli õppejõududelt, alates majandusest ja riigi üldisest arengust kuni väga spetsiifiliste valdkondadeni välja.”