Õppimisteadus rõhutab vajadust minna üle arusaamisega õppimisele. Avastuslikud õppemeetodid muudavad õppimise köitvamaks, innustavad lapsi mõtlema, õpetatava sisu mõistma ja omaks võtma.

Ainekavad on siiski suunatud rohkem mälule kui arusaamisele. Õpikufaktid on ette nähtud meeldejätmiseks. Lastelt on võetud avastamisrõõm, neil on sageli raskusi ainest arusaamise või selle lahtimõtestamisega. Ei saa eitada, et faktiteadmised on mõtlemise ja probleemide lahendamise seisukohalt olulised, aga kõrvuti traditsiooniliste meetoditega tuleks kasutada ka aktiivõpet, õpetada teadmiste loomist praktiliste kogemuste saamise ja ümberkujundamise kaudu. Mõistagi peab rakendatav metoodika olema mõistetav ja eakohane, et tagada lapse mõtlemise igakülgse areng, säilitada õpimotivatsioon ja -huvi.
Heuristiline ehk avastuslik õppeviis suunab õppijat küsimuste ja juhendamise varal iseseisvalt teadmisi han­kima ning arusaamisega õppima. Avastusõppe eesmärk on laste uurimisoskuse arendamine, mis seisneb aineküsimuste esitamises, aktiivses kaasamõtlemises, andmete kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises, üldistuste ja järelduste tegemises. Nii arendatakse kuulamis-, vaatlemis-, kirjeldamis-, võrdlemis-, rühmitamis- ja prognoosimisoskust, aga palju muud­ki.
Avastusõppe metoodikat on raske sõnastada. Pigem saab välja tuua selle iseloomulikud jooned: õpetamine rõhuasetusega aktiivsele tegutsemisele, kus initsiatiiv on nihkunud õpetajalt lastele ning kõikvõimalikud küsimused õpitava kohta teretulnud. Aga nagu igal metoodikal, on ka avastusõppel nii poolt- kui ka vastuargumente.
Oma kolme aasta katsetamis- ja rakendamistulemuste põhjal võin väita, et avastuslike õppemeetodite kasutamisel on ka puudusi: õppetöö ei toimu riikliku õppekava alusel, tegevused nõuavad sageli liiga palju aega, mistõttu need tuleb tööplaanis hajutada, paljudel õpetajatest puudub sellekohane metoodiline ettevalmistus.
Positiivset on siiski palju rohkem. Ühe tegevuse raames lõimuvad matemaatika, keel ja kõne, liikumine, muusika, käeline tegevus ja ümbritseva eluga tutvumine. Arenevad laste sotsiaalsed oskused, otsustusvõime, kirjalik ja suuline väljendusoskus. Meetod motiveerib lapsi uurima ja avastama, õpitu jääb paremini meelde, areneb oskus kasutada õpitut uutes olukordades. Laps õpib oma tegevuse tulemusena, saab teadmisi uurides, vaadeldes, küsides, proovides ja otsides lahendusi sellele, millega ta päevast päeva kokku puutub.
Lapse loomupärane uudishimu, mida avastusõpe võimaldab rahuldada, ergutab ja suunab mõtlema. Et see ei raugeks, tuleb anda rohkem rakendusülesandeid, muuta need lastele huvitavamaks ja köitvamaks, et nad saaksid vastuseid neid huvitavatele probleemidele. Väga oluline on seejuures arusaamade põhjendamine. Sellega tuleb varakult alustada, praegu on isegi ülikoolis liiga palju noori, kes oskavad küll õigeid vastuseid anda, kuid ei suuda neid põhjendada.