„Ainult ei peaks
mitte haletsema tuldama, nii suure häälega,
et nüüd, kui kunagi maailmas, keelega lugu
paha on,“ kirjutab Villem Grünthal-Ridala
1911. aastal.
„Haiguse sümptonid, liig kasvamise palavik,
ei ole veel surmaeelsed heitlused; kaugeltgi
mitte. Teatavad veel suuremad, otse
põrutavad kriisised on ennegi üle
kannatatud, siis kui segakeelne papp
vaimuliku kirjanduse keelt meisterdas, keelt
otse Prokrustese voodile sundides, ja
võimatumaid piinamisi sellega ette võttes.”
RAIVO JUURAKU foto |
