|
ÕpL
Millised on teie suhted RKAS-iga?
EERO JÄRVEKÜLG, Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi direktor:
„Lepingu sõlmimine RKAS-iga kahe koolimaja haldamiseks oli Viljandi linna jaoks hädavajadus: tõsist remonti vajasid kõik seitse koolimaja, raha ja laenuressurssi aga napib. Kui raha jätkuks, oleks Viljandi-suurusel linnal piisavalt kompetentsi remondi iseseisvaks organiseerimiseks. Tänu RKAS-i kaasahaaramisele on kolme aasta jooksul reaalne linna nelja koolimaja oluline remont. Kindlasti on RKAS kompetentne omanik: projektitaotluse koostamise käigus tuli just neilt mitmeid olulisi ettepanekuid nõuete ja võimalike lahenduste kohta. Probleeme võib tekitada see, et remondi puhul paratamatute koostööpartnerite (projekteerija,
ehitaja, rahastaja – linn, kool) hulka on lisandunud omanikuna juriidiliselt tähtsaim – RKAS. Mida rohkem partnereid, seda keerulisem on koostöö. Siiski on regulaarsed objektinõupidamised konstruktiivsed. Et hoone ei vasta täielikult algprojektile, on ette tulnud küllalt palju ümberprojekteerimisi ja -ehitusi. Oleme praegu ehitajaga (AS Linnaehitus) rahul, kõigele vaatamata püsitakse graafikus ja ehituse üleandmine tähtaegselt on reaalne.
Rahanappuse tõttu jäid renoveerimise praegusest põhietapist välja ujula, võimla, aula ja kooli ümbrus koos spordiväljakutega.”
TOIVO LUIK,
Puiatu Erikooli direktor:
„Puiatu Erikooli kinnistu on 2007. aasta 1. augusti seisuga RKAS-ile üle antud. Pidi tulema ca 70 miljoniline remont. Praegu on tulevik tume, RKAS esitab iga kuu arve (ca 14 500),
aga HTM neid maksta ei lase... Esialgu pole projektikonkurssigi välja kuulutatud. Elame-näeme.”
ANDRES ELMIK, Märjamaa Gümnaasiumi direktor:
„Meie juurdeehitis (uus söökla, puhvet, kohvik, tööõpetus-, käsitöö- ja arvutiklassid, garderoob ja töökabinetid) valmis 2006. aasta 1. septembriks. Kohe lõpeb garantiiaeg, aga et praeguseks ilmnenud vead parandab ehitaja, ei oska ma hoonete haldamise sellisele süsteemile veel kommentaari anda.”
TOOMAS RAJU,
Rõuge Põhikooli direktor:
„Rõuge Põhikooli renoveerimisega kaasnevad tööd kulgevad ladusalt. RKAS-i esindaja on asjalik ning nõudlik mees. Ehitusgraafikust peetakse kinni, kui kõik läheb plaanipäraselt, lõpetatakse tööd enne kokkulepitud tähtaega. Muudatustele, mida oleme ehituse käigus soovinud ellu viia, on operatiivselt ja paindlikult reageeritud. Tuntav on RKAS-i huvi ehitus kvaliteetselt ning õigeaegselt lõpetada. Senimaani on kõik positiivne... Tulevase hoonete haldamise süsteemiga eelnev kogemus küll puudub, aga esialgu tundub see mõistlik olevat.”
JAANUS JÄRVEOJA, Nõo Reaalgümnaasiumi
direktor:
„Oleme mures, sest seis on segane: ühelt poolt on meie hooned RKAS-ile
üle antud ja tegutseme justkui neile kuuluvas majas, teisalt mingit lepingut pole. Ilmselt on olukord ebamäärane ka kõrgemal pool, sest Riigi Kinnisvara on meile isegi arve väljastanud selles majas tegutsemise eest, aga samas öelnud, et maksma me seda ei pea, ja riik pole selleks raha ka andnud… Raamatupidajal on mure – kas oleme nüüd võlglased?
Meie lootus oli teha korda internaadihooned ja ehitada omaette uus õppehoone, et saaks lahutada majas tegutsevad munitsipaal- ja riigikooli. Ruumi on vähe ja koolihoone amortiseerunud, kümme aastat pole sellesse praktiliselt investeeritud. Üht-teist on saanud internaat ja söökla, sest need oleks muidu tervisekaitse nõuetele mittevastavuse pärast lihtsalt kinni pandud. Viimased viis aastat on öeldud, et kohe-kohe tuleb suur renoveerimine, siis saab kõik korda. Ja kui ma nüüd lehest loen, et erivajadustega lastel on väga rasked tingimused ja nende koolid ei vasta tervisekaitse nõuetele, siis meil on lugu sama: valgustus ega ventilatsioon ei vasta nõuetele, elektrisüsteem on ohtlik, külmaga on maja külm. Haridusminister ütles „Aeg luubis” saates maha, et nende prioriteet on erivajadustega lapsed. Vahel on küll ka andekaid lapsi erivajadustega lasteks liigitatud, aga ma ei oska öelda, kas ka selles kontekstis ja millised lootused on meil edasise suhtes. Praegu pole tulnud ühtegi ametlikku teadet selle kohta, millisesse järjekorda meid on tõstetud või kas me lähiaja renoveerimisplaanidesse mahume.”
MAIDO MÄNDMETS, Varstu Keskkooli direktor:
„Meie maja renoveerimist finantseeris RKAS umbes poole ulatuses. Nad võtsid objekti üle, kui töö juba käis. Mingeid pretensioone meil RKAS-ile pole – kõik toimis. Ka hiljem pole probleeme ette tulnud. Vald maksab neile kuumaksu. Lepingus oli küll kirjas, et vaadatakse täpselt, missuguste kemikaalidega me midagi peseme ja iga poole aasta tagant tuleb audit, aga tegelikult olen neid pooleteise aasta jooksul pärast maja valmimist näinud ühel korral. Jalutasid maja läbi ja ütlesid, et väga hästi säilinud. Meie oleme sellest lepingust seni ainult võitnud.”
|
