Leeni Hansson ütleb, et ei ole uurinud, kuidas meie peredes armastusega lood on, sest see on rohkem psühholoogide mängumaa. Perekonnasotsioloogid ei huvitu niivõrd mehe ja naise, kuivõrd pere ja ühiskonna vastastikustest suhetest. Küll aga on nad uurinud, kuidas saavad koos elavad inimesed ise aru sellest, mis neid seob. Kas nende meelest on tegemist armastusabielu, laste pärast koos elamise või majandusliku paarisuhtega?
Vastuse üks levinumaid variante on, et algul oli armastus ja nüüd on harjumus. Armastus­abieluks pidas oma suhet üsna suur protsent vastanuist. Nii arvavad tavaliselt inimesed, kes ei ole abielus veel kuigi kaua olnud. Nad ei pea olema tingimata noored, see võib olla ka teine või kolmas kooselu. Aga mine sa tea, mida nimelt nad armastuseks peavad.
Leeni Hanssoni sõnul on nende töös sage probleem, et nad ei tea, mida uuritavad ühe või teise terminiga tähistavad.
Lapse enesemääramine võib veelgi keerulisemaks osutuda, kui ta juba esimesel elukümnendil on üsna suurt hulka mehi ema kõrval pidanud tunnistama, neid isaks pidama.
Sellise koosluse kohta leiab Hansson, et see ei ole sotsioloogide mõistes perekond ega kuulu nende uurimise alla. Ka vabaabielusid eristame Eestis praegu vaid nelja tüüpi. Üks on nn prooviabielu, kus inimesed kompavad, kas üldse sobivad kokku. Teine on nagu pärisabielu, ainult pitserita. Kolmas on ka kirjapanemata suhe, sest üks osapooltest ei saa millegipärast abielluda: ei saa mingil põhjusel eelmist abielu lahutada, lapsed ei taha lahutust, et pärijaid ülemäära palju ei koguneks. Ja neljandat lugu ei anna kuidagi määratleda, sest inimesed ise ka ei tea, mis see on. Üks pool arvab, et on abielus, teine nii ei arva. Just naised loevad küsitlustes oma suhet abieluks, mistõttu tuleb välja, et naisi on abielus oluliselt rohkem kui mehi. Nüüd on Eestis veel üks uus kooselu tüüp tekkinud: mandril tööl käival saarlasel on üks kodu (pere?) siin- ja teine sealpool väina või koguni teises riigis.
Paar aastat tagasi küsisid Tal­linna Ülikooli sotsioloogid nii naiste kui ka meeste käest, millist partnerit nad eelistaksid, ja andsid variandid ette. Mõlemad tahavad eelkõige, et teine ei oleks vägivaldne ega kuritarvitaks alkoholi, mõistaks vastaspoolt. Neljas eelistus on naistel piisav sissetulek. Mehe seksikus, tööalane karjäär on vähem tähtsad, ühiskondlik positsioon koguni viimasel kohal. 36% meestest tahab, et naine oleks seksikas, aga ta ei pruugi teha karjääri ega pürgida võimule. Küsitletud olid 16–64 aastat vanad.