Väimelas Eesti haridusfoorumil esinedes rõhutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et hariduse edusammud võiksid olla valitsuste edukuse mõõdupuuks.
Minister tõi näiteks koolist väljalanguse, millest iga valitsuse ajal on palju juttu, kuid probleemi põhjuste ja lahendusteni sageli ei jõuta. Mureks on tehnilised üksikasjad (nt õppurite andmete võrreldavus hariduse infosüsteemis ja rahvastikuregistris), kuid eelkõige on puudu pikemaajalisest haridusstrateegiast, et ennetada ja vältida õpiraskusi ning koolist eemalejäämist.
Teise konkreetse teemana käsitles Lukas kogu elu kestva õppimise valmidust ja võimalusi. Eestis osaleb elukestvas õppes kuus korda vähem 24–65-aastasi inimesi kui Taanis. Taanis on see näitaja kuni 30%, Suurbritannias 26,6%, Soomes 23,1%, meil oli 2000. a
6,5%. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks jõuda lähiaastatel 12,5%-ni.
Valitsus kiitis heaks meetmed ja rahastamisskeemi, et õppimisvõimalusi laiendada. Peamine on pakkuda võimalusi neile, kes on madalama kvalifikatsiooni ning haridustasemega ning vabatahtlikult ja eriti oma raha eest õppima ei läheks. Koos riigieelarve ja Euroopa Sotsiaalfondi rahaga suunatakse tasuta õppekohtade loomisesse täiendavalt 300 miljonit krooni, et luua tööalase koolituse võimalused vähemalt 73 000 madalama haridustasemega inimesele.
Minister Lukas tunnustas Eesti haridusfoorumi ettepanekut töötada koostöös eri osapooltega välja Eesti haridusstrateegia, mis tagaks hariduselus tasakaalu ja kindluse.
