Tallinna 21. Kooli algklassiõpeta­jast Renna Marjundist õhkub soojust ja sõbralikkust. Juba esimesel aastal uues koolis valiti ta kõige päikeselisemaks ja koostöö­valmimaks õpetajaks.

Pedagoogilise instituudi koolieelse pedagoogika ja psühholoogiaõpetaja ning koolieelse pedagoogika metoodiku (hiljem ka klassiõpetaja) eriala lõpetanud Renna Marjundi alustas tööd Lasnamäel, praeguses Kivila lasteaias.
„Võiks öelda, et õpetajaamet tuli ise minu juurde. Kaheksakümnendatel läksid lapsed kooli juba kuueaastaselt, mistõttu olid esimesed klassid lasteaia ruumides. Kuristiku gümnaasiumi kõige pisemad vajasid õpetajat ja nii ma kooli sattusingi. Aitäh kõikidele toredatele õpilastele ja kolleegidele!”
Eelmisel aastal asus Marjundi tööle Tallinna 21. Koolis. „Päris valus oli lahkuda, aga praegu tunnen, et tegin õige otsuse. Vaheldust ja värsket tuulehoogu on vaja.” Äsja esimese kooliaasta lõpetanud muusikakallakuga klassis õpib kuus poissi ja 22 tüdrukut. „Lapsed on julged ja särtsakad, nad tunnevad lausa vajadust esineda. Laval säravad nad tõeliselt.”
Kui lapsed toovad ise raamatuid kooli kaasa, on õpetaja alati valmis tunni sisu ümber mõtlema. „Vahel võib mõni plaanis olnud pala jääda lugemata, sest loeme raamatut. Lapsed soovivad väga nähtut ja kogetut jagada, üritan seda neile võimaldada. Ega tund jää andmata, lihtsalt püüan olla paindlik.”

Rõõm lugemisest
Marjundi sõnul loevad ka tänapäeva lapsed meeleldi. „Palju sõltub perekonnast ja õpetajast. Kunagi ei loe kõik, aga kui osatakse raamat huvitavaks teha ja laps näeb, et teised sellest õhinaga räägivad, tekib tal huvi. Õpilasi köidavad väga näiteks lasteentsüklopeediad.”
Selle aasta algul korraldati koolis itaalia kunsti nädal, millest võtsid osa ka nooremad õpilased. „Lapsed innus­tusid nii, et tõid kooli terve hunniku raamatuid kunstnike kohta.” Tervislikust toitumisest rääkides võtsid lapsed kaasa Urmas Lennuki raamatu „Sööärasöö”. „Selle kohta on räägitud nii head kui ka halba, aga lastele meeldis see väga. Kaugemale kui kolmas peatükk me küll ei jõudnud. Aga lugu sellest, kuidas õpetaja tualettruumi kinni panna, sai loetud…”
Marjundi armastab ka ise lugeda, viimasel ajal eriti elulugusid. Elamuse jätsid Stingi „Murtud muusika” ja Hille Karmi „Helgi Sallo. Helgib ja heliseb”. „Hiljuti pistis tütar mulle pihku Romano Battaglia raamatu „Vaikus”. Selles leiduvad mõtteterad aitavad asjadest aru saada. Meie elu kulgeb kära, sageli tarbetu sõnavoo saatel. Mulle meeldib väga üks raamatust loetud araabia vanasõna – iga sõna, mille sa lendu lased, peaks läbi käima kolmest uksest. Esimesele uksele peaks olema kirjutatud „Kas see on tõsi?”, teisele „Kas see on vajalik?” ja kolmandale „Kas see on lahke?”. Sõnad ei tohi haiget teha.

Oskus teisi märgata
Tänapäeva lapsed on õpetaja sõnul targad ja enesekindlad. „See on ühest küljest hea, aga tihti juhtub, et õpilane ei oska enda kõrval teist märgata. Koolis võiks olla n-ö headuse õpetamise tund. Ühiskonna närvilisus kandub paratamatult ka kooli, kuid õpetaja saab väärtushinnangute kujunemisel palju abiks olla.”
Marjundi leiab, et hea õpetaja peab olema eelkõige hooliv ja tark. Õpetaja peab toetama laste loomingut, mis võib ilmneda igas hetkes – tekstides, liikumises, suhetes, rõivas­tuses... „Nõudlikkus peab olema käsikäes hoolivuse ja tähelepanelikkusega.” Lisaks peab õpetaja olema objektiivne ja hea huumorisoonega, andma andeks ja paluma vajadusel ka ise vabandust. Keegi, kes ei astu üle teiste. „Vajan väga seda head tunnet, kui keegi paneb käe pihku ja naeratab. Koolist saab selliseid emotsioone ja need teevad südame soojaks.”
Kooli õppealajuhataja Valli Taliaru sõnul on Marjundi väga emotsionaalne, sõbralik ja parajal määral nõudlik. „Ta suudab näha iga õpilast ja valutab kõigi käekäigu pärast südant. Renna on väga võimekas õpetaja ja meeldiv kolleeg.”

Päikeseline õpetaja
Õpetajaamet on Marjundi sõnul nagu investeering, mis ennast alati ära tasub. „Kui sa midagi armastusega teed, jääb see meelde ja tuleb elus tagasi. Olen ära õppinud ka selle, et tänulikkusel on suur jõud. Igaüks, kellele saadad oma tänu, olgu ta lähedal või kaugel, reageerib sellele positiivselt ja saadab positiivse vibratsiooni tagasi. Nii on kergem olla armastav, hooliv, märgata ennast ja olla õnnelik.”
Energiat annab Marjundile lõõgastumine pere ja sõprade seltsis. „Teeme kepikõndi, käime matkadel ja teatrietendustel. Viimasel neljal aastal oleme ette võtnud reisi Ahvenamaale. Üürime paadid ja veedame aega looduses kaljude vahel.” Eriti suurt rõõmu teevad Marjundile aga oma kahe-aastase lapselapse Saaraga koos oldud hetked. „Temaga tegelemine on tõeline lõõgastus, ta on väga vahva.”