Eesti Infotehnoloogia ja Tele­kommunikatsiooni Liit (ITL) tegi möödunud nädalal kokkuvõtteid oma haridusprogrammi esimesest etapist „Müütide murdmine – ITL-i haridusprogramm 2007–2008”.

Seminari avades märkis ITL-i president Urmas Kõlli et ITL on mitme aasta jooksul korraldanud aktsioone motiveerimaks noori rohkem infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda õppima ja sinna tööle tulema.
„IKT on Eestis üks kiiremini kasvavaid majandussektoreid, kus töötab umbes 10 000 inimest. IKT-firmadel tellimustepuudust pole. Et nõudlus on ka koduturul suur, jääb eksporditöödeks vähe aega. Saaksime teha palju rohkem, kui oleks rohkem töötajaid. Sellepärast käivitasimegi eelmisel aastal IKT-hariduse populariseerimise programmi, mida rahastasid ettevõtted ise. Kui programm jätkub, siis loodame, et järgmisel aastal toetab meid ka riik.”
Lootust riigi toeks andis ka seminaril kõnelnud haridusminister Tõnis Lukas, kes ütles, et kokkuhoiupoliitikast hoolimata on raha projekti järgmiseks etapiks eraldamisel.
Selgitamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hariduse omandamist ja positsiooni tänaste gümnaasiumilõpetajate hulgas, viis ITL koostöös Turu-uuringute AS-iga 42 koolis läbi õpilasuuringu „IKT hariduse populaarsus õpilaste seas 2008”, millest seminaril andis ülevaate Karin Reivart.

Majandus ja ärijuhtimine endiselt esikohal
Selgus, et 12. klassi õpilaste seas on populaarseim tulevane eriala endiselt majandus ja ärijuhtimine (16%), infotehnoloogia on 3.–6. kohal (7%). Piirkondade lõikes on IT-huvilisi kõige rohkem Ida-Virumaal (14%) ja Kesk-Eestis (12%), Tallinnas vaid 6%. IT-eriala on populaarsem vene õppekeelega koolides – 12%, eesti koolides vaid 6%. Samas on infotehnoloogia Eestis gümnaasiumilõpetajate seas jätkuvalt viie populaarsema eriala seas – seda soovib õppima minna 7% abiturientidest.
Üle poole küsitletud õpilastest leiab, et informatsiooni side- ja infotehnoloogia erialade kohta on vähe. Mis suurendaks huvi? Õpilaste arvates eelkõige info jagamine otse koolis, TV ja raadio ning ülikoolide korraldatavate ürituste kaudu.
HTM-i nõunik Ülle Kikas rääkis seminaril üldisest olukorrast Eesti loodus- ja täppisteaduste hariduses, millega iga õpilase soov ja ka võimalus tulevikus end IKT-sektoriga siduda teatavasti otseselt seotud on. Reaalainete õpetamisele koolis kui IKT edu alusele juhtis tähelepanu ka Tõnis Lukas, kes nägi jutuks olnud kohustusliku matemaatika lõpueksami võimalikku kasu selles, et nii hoitaks ehk ära variant, kus põlvkondade ja suguvõsade kaupa loobutakse juba väga noores eas üldse täppisteadustega tegelemast. „Pole meie ülesanne kirjutada igale inimesele eraldi ette, mida ta oma eluga teeb, küll aga on ohtlik, kui terve suur seltskond lülitab ennast juba 15-aastaselt IKT-sektoris osalemise valmidusest välja./---/ IKT-sektor ei osale ainult majanduses, vaid ka kultuuris ja ühiskonna arengus tervikuna. Isegi niisugune kultuurifenomen nagu keel areneb tänapäeval tehnoloogia kaudu.”
Eestis on 23 kooli, kus infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud erialasid eri tasemel õppida saab. ITL-i
läbi 2007/2008. õppeaasta kestnud kampaania eesmärk oligi eelkõige tutvustada gümnaasiumiõpilastele lähemalt tööturul väga nõutud erialasid, nende omandamise võimalusi ning karjääriperspektiive.

IKT valdkonnas tööta ei jää
Projektijuht Alvar Nõuakas: „Kui vaadata mis tahes töövahendusportaali, hakkab kohe silma, et IKT-valdkonnas on tööpakkumisi laias laastus sama palju kui kõigis teistes tööstusvaldkondades kokku. Tööd pakutakse alates andmesisestajast kuni tippprogrammeerijani välja.
On selge, et kõrgkoolidesse astujate arv tulevikus väheneb. Ainus võimalus meie ettevõtete jaoks tööjõupuudust vähendada on tõsta reaalainete mainet ja populariseerida IKT-erialasid. Meie tellitud uuring näitas, et 20%-l õpilastest pole aimugi, mida pärast gümnaasiumi õppima minna – piltlikult öeldes seisavad nad ülikoolis stendi ees ja valivad sealt midagi, 30% ja enamgi eelistas nn pehme valdkonna aineid. IKT-d võrdsustati ikka vana hea programmeerimisega, mis on nii keeruline, et seda nende mõistus küll ei võta. Noortele tuleb hakata selgitama, mida nad võiksid tahta õppida ja mis võiks neid siis järgnevas elus oodata.
2006. aastal loodi koostöös oma ala professionaalidega küllalt ambitsioonikas ja tihe tegevuskava. Tegevustest valiti välja kõige efektiivsemateks peetud, millest loodeti kasu juba aasta jooksul, mis oli planeeritud esimeseks etapiks. Valmis brošüür, mis lihtsas keeles selgitab noortele õppimisvõimalusi IKT-valdkonnas, osaleti veebiportaali StartIT.ee arendamisel ning messidel (Teeviit 2007, Intellektika 2008) jne.”

Koolist kooli
ITL-i haridusprogrammi esimese etapi telg oli kaheksa kuu jooksul toimunud roadshow 18 gümnaasiumi üle riigi, kus praktilisel ja noortepärasel moel tutvustati infotehnoloogia erialasid elukutsevaliku ees seisvatele õpilastele. Alvar Nõuaka sõnul olid nende esmases valikus sellised gümnaasiumid, mis ei ole üheselt reaalsuunitlusega, aga kus võiks olla kõige rohkem neid 20% kõhklejaid, keda annaks IKT-erialade poole suunata.
Mullu oktoobris tehti Pärnu Koidula Gümnaasiumis avalöök. „Ettevõtjate ja tudengite ühisprojekti eesmärk oli noortega jutu peale saada, nendega silmast silma kohtuda ja pakkuda neile IKT-sektori edulugusid. Samuti kummutada tudengite kaasamisega müüte, et IKT on igav, keeruline ja sellega tegelevad asotsiaalsed nohikud. Ettevõtmise üks koostisosa oli mobiiltelefoni kaudu juhitud seiklusmäng, kus viis võistkonda said omavahel mõõtu võita ja auhindu võita.
Roadshow jooksul läbiti Eestimaal 4200 kilomeetrit ja räägiti umbkaudu 1400 õpilasega.”
Seminaril tänati ka nii ettevõtmises osalenud IT kolledži ja TTÜ tudengeid kui ka 12 IKT-firma tippjuhte ja -spetsialiste, kes ei pidanud paljuks noortega kohtumas käia.

Tunnustati ala tegijaid
Seminari lõpuks kuulutas Eesti Info­tehnoloogia ja Telekommu­nikatsiooni Liit (ITL) välja oma aastaauhindade ning Ustus Aguri nimelise stipendiumi saajad.
ITL-i aasta idee 2007 auhind läks Ülo Jaaksoole küberkaitse liidu idee väljapakkumise eest.
ITL-i auhinna aasta tegu 2007 sai IT kolledži maja, millega loodi head võimalused anda rohkem kõrgel tasemel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia haridust Eestis.
ITL-i aasta tegijaks 2007 sai Televõrgu AS meeskond – KÕU Interneti-teenuse turule toomise eest, mis on mõjutanud positiivselt infoühiskonna arengut Eestis tervikuna.
Eesti Infotehnoloogia ja Tele­kom­munikatsiooni Liidu Ustus Aguri nimelise stipendiumi doktorantuuriõpingute toetuseks sai Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Ando Saabas. Tema doktoritöö teema on „Madala taseme koodi turvalisuse ja funktsionaalsuse loogikad ja tõestusi säilitav kompileerimine” ning seda juhendavad professor Tarmo Uustalu ja juhtivteadur Enn Tõugu. Stipendiumi suurus on 30 000 krooni ning selle määrab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus.