Laiskus on edasiviiv jõud

Eestis ei ole saksa keele õpetajat, kes ei teaks Anneli Kesksaart, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi üht eestvedajat, seltsi kodulehe koostajat, e-õppematerjalide autorit, õpetajate e-koolitajat. Loetelu võiks jätkata.

Selles, et saksa keele õpetaja nii hästi arvutit valdab, on süüdi tema matemaatikaharidus.
Saksa keelt hakkas ta lisaerialana õppima nullist. „Kohe esimeses keeletunnis sai mulle selgeks, et minust ei tule matemaatikaõpetajat, kujutasin end saksa keele õpetajana palju paremini ette.” Anneli saksa keele vaimustus oli nii suur, et kahe aasta pärast võeti ta erandkorras TPedI saksa keele ja kirjanduse eriala teisele kursusele.
Liivalaia gümnaasiumis pakkus di-rektor talle ka huvijuhi kohta. Koolis ei olnud märkamata jäänud noore õpetaja pakatav energia ja see, kui väga talle meeldis lastega töötada. Anneli andis viie aastaga kooli huvitegevusele uue näo ja lõi mitu elujõulist traditsiooni. Hakkas kontserdikavu, kutseid, aukirju arvutiga kujundama, algatas direktori iga-aastase väljasõidu koos tublimate õppuritega. Tema eestvedamisel ilmuvad 1996. aastast kooli aastaraamatud.

Ei maksa ahnetele firmadele
Aasta eest valmis Anneli Kesksaarel saksa keele õpetajate seltsi veeb. See oli tal juba kolmas ja läks kiiremini kui kaks esimest, aga ajakulu oli siiski suur, nagu hobi korras tegijatel ikka. „Ma ei pea õigeks maksta roppu raha firmadele, kes inimeste teadmatust kasutades küsivad iga näpuliigutuse eest tuhandeid, kui on võimalik ise teha,” põhjendab õpetaja, kes hindab oma lahenduse heaks. Õnnestumisest räägib suur külastajate arv – 40 000 esimese aastaga. Töö pole siiski lõpusirgel – veebi tuleb ju elavana hoida – ja päris valmis ei saa see kunagi.
Millest nii suur arvutihuvi? „Laiskus on edasiviiv jõud. Usinad teevad ise, laisad lasevad arvutil teha. Kui hakkasin saksa keelt õpetama, tuli õpilastele ülesandeid anda. Et mul on kole käekiri, hakkasingi arvutiga tegema, saab kiiremini.” Lihtsatest harjutustest kasvasid välja keerulisemad e-õppematerjalid. „Eks see ole vahelduse otsimine. Mitte et arvuti oleks A ja O, ent see võimaldab palju rohkem. Aga liiale ei tohi minna,” hoiatab ta, „õpilased võivad ära tüdida, kui arvutiekraan kogu aeg silme ees virvendab.”
Anneli Kesksaar on koostanud e-õppematerjali 6. klassi saksa keele kui B-keele õpikule. Õpetajad ootavat juba 7. klassi oma. „E-töövihik peaks olema kõikide kirjastuste kõikide õpikute juures, aga ei ole,” pahandab õpetaja, kelle teada kasutavad 6. klassi õpiku ülesandeid meelsasti ka 10. klassis saksa keele õppimist alustanud.

Ei ütle kellelegi abist ära
Eelmise aasta lõpuks selgusid Tiigri­hüppe SA ja Eesti Logopeedide Ühingu e-õppematerjalide konkursi „Sõna ja tähendus” võitjad. Anneli Kesksaar jagas esimest kohta.
„Väga lapsesõb­ralikud ja vahvad,” iseloomustab direktor Tiina Lorents tema võidutööd „Valik õppemänge”. „Minagi mängisin neid – terve kool mängis.” „Õpetajad ütlevad, et lapsed tulevad pärast tunde mängima,” rõõmustab autor.
Detsembris tuli teinegi tunnus­tus: projekt „Animafilme im Deutschunterricht” jõudis rahvusvahelise eLearning Award konkursi saja parema hulka.
Tiina Lorents teab, et toimeka õpetaja tööpäev venib vahel öösel kella kolme-neljani. „Anneli ei tunnista sõna „ei”. Ma pole veel kuulnud, et ta oleks keeldunud, kui keegi kolleegidest abi palub.” Kõige rohkem vajatakse arvutiabi ja Anneli, kes koolitanud õpetajaid nii Tiigrihüppe raames kui ka omal algatusel, on esimene, kelle poole pöördutakse.
Muusikaõpetaja Tiina Toiger peab Anneli kõige suuremaks vooruseks tagasihoidlikkust. „Ta teeb oma tööd vaikselt nahistades, kõva lärmita, aga kõik tulevad kaasa ja asjad loksuvad nagu iseenesest paika.”

Sirje Tohver