Tervist edendavate lasteaedade ja koolide konverentsil „Tervelt ja targalt suureks” tegi Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Katrin Aasvee kokkuvõtte kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemustest.

Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalkomitee korraldab kooliõpilaste tervisekäitumi­se uuringut (Health Behaviour in School-aged Children – HBSC) alates 1983/1984. õa. Algusaastal osales vaid viis riiki, 2005/2006. õa juba 41. Eesti osaleb 1993/1994. õppeaastast. Uuring hõlmab 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi. Iga nelja aasta tagant kogutakse objektiivset teavet noorte tervisekäitumise, tervise ja heaolu kohta seoses sotsiaalse taustaga.
Eestis viis 2005/2006. õa uuringu läbi Tervise Arengu Instituut. Siht­rüh­ma moodustasid eesti ja vene üldhariduskoolide 5., 7. ja 9. klassi õpilased. Välja jäid erivajadus­tega õpilaste ja inglise õppekeelega koolid. Neli valimisse sattunud kooli keeldus osalemast. Kokku osales uuringus 85 kooli 249 klassi ja 4484 õpilasega, poisse oli 49,5% ja tüdrukuid 50,5%. Maanoored moodustasid 42%, Tallinnas elas 26%, teistes linnades 32% vastanutest.

Rohkem noori on eluga rahul
Perede majanduslikku olukorda hinnati autode, arvutite, ühiste puhkusereiside ja oma toa olemasolu järgi. Hea majandusliku olukorraga peredest pärit laste osakaal on nelja aastaga 8% võrra tõusnud. Majandusolukord on hea 36%, keskmine 35% ja halb 29% õpilaste peredes.
Oma eluga on rahul 87% poistest ja 85% tüdrukutest. Rahulolu langeb vanuse kasvades poistel 3% ja tüdrukutel 13% võrra. 2001/2002. õa uuringuga võrreldes on eluga rahul keskmiselt 10% rohkem noori. Rahulolu hinnangut mõjutavad peresuhted, hea läbisaamine vanematega. Vanemate kooliõpilaste hulgas on oluliselt sagedamini oma eluga rahul need, kes pärinevad parema majandusliku olukorraga peredest.
Heaks pidas pereliikmete omavahelisi suhteid 87% poistest ja 86% tüdrukutest. Halvemaks hindavad suhteid vanemad kooliõpilased: negatiivse hinnangu andis 11% 11-aastastest ja 17% 15-aastastest poistest ning 8% 11-aastastest ja 20% 15-aastastest tüdrukutest. Halvad peresuhted mõjutavad noorte tervisekäitumist negatiivselt.
Oma tervist hindab heaks või väga heaks 86%, rahuldavaks 13% ja väga halvaks 1% noortest. Võrreldes 2001/2002. õppeaastaga on madala tervisehinnanguga noorte osatähtsus 5% võrra vähenenud. Tüdrukud tajuvad puberteediea muutusi teravamalt, mistõttu annavad tervisele vanuse kasvades madalama hinnangu. Poiste hinnangud vanusega oluliselt ei muutu. Tervist heaks hindavatel õpilastel on peres head ja usalduslikud suhted, hea või väga hea õppeedukus, nad on kehaliselt aktiivsemad, ei suitseta ega ole viimase 12 kuu vältel kogenud depressiooni.

Tüdrukud peavad end paksuks
Depressiooniepisoode on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul esinenud 29%-l poistest ja 38%-l tüdrukutest. Teistest kurvameelsemana on end tundnud noored, kes hindavad oma tervist rahuldavaks või halvaks, ei pea suhteid pereliikmetega, sh usalduslikke suhteid ema ja isaga eriti heaks, suitsetavad, tarbivad sageli alkoholi.
Viimase uuringu alusel oli normkaalus 87% õpilasi, alakaalulisi oli 4%, ülekaalulisi 9%. Ülekaalulisi poisse on kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Vanuse kasvades ülekaaluliste osakaal väheneb. Ennast peab paksuks või pigem paksuks 26% noortest (võrdlus: ülekaalulisi oli 9%) ning ei kõhnaks ega paksuks 54% (normaalkaalus oli 87% noortest). Vanuse kasvades hindavad tüdrukud end paksemaks oluliselt sagedamini kui samaealised poisid.
Nelja päeva jooksul oli vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivne 51% poistest ja 63% tüdrukutest. Võrreldes eelmise uuringuga on kasv ligikaudu 10%. Kordagi ei olnud viimasel seitsmel päeval kehaliselt aktiivne 4% noortest.
Vähemalt korra päevas sööb puuvilju 35% ja köögivilju 24% noortest. Kasv kõigis vanuserühmades võrreldes 2001/2002. õa uuringuga on ligikaudu 10%. Tüdrukud söövad puu- ja köögivilju poistest sagedamini. Vanuse kasvades väheneb puu- ja köögiviljades söömine oluliselt.

Kanepi tarbimine tõusuteel
Küsitluse toimumise ajal suitsetas 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Suit­setajate, sh igapäevasuitsetajate osatähtsus kasvab vanusega. Suitsetamist on proovinud 65% poistest ja 49% tüdrukutest. Suitsetavate tüdrukute arv kasvab. Regulaarsete suitsetajate osakaal küll väheneb, kuid suitsetama hakatakse varem. 15-aastastest suitsetajatest oli tõmmanud oma esimese sigareti 13-aastaselt või varem 65% poistest ja 43% tüdrukutest. Selle näitajaga on Eesti uuringus osalevate riikide eesotsas.
Alkoholi on proovinud 80% poistest ja 73% tüdrukutest. Kõige enam juuakse lahjasid alkohoolseid jooke, nagu siider, valmiskokteilid (34%), järgnevad vein ja šampus (26%) ning õlu (23%). Kord nädalas tarbib alkoholi 16% poistest ja 9% tüdrukutest. Võrreldes 2001/2002. õa uuringuga on igal nädalal tarbijate osakaal vähenenud. Kaks või enam korda elu jooksul on end purju joonud 32% poistest ja 21% tüdrukutest. 13-aastastest on purjus olnud 20,6%, 15-aastastest 49,7%. Nende näitajatega on Eestil riikide pingereas vastavalt kolmandal ja neljandal kohal.
Kanepit on proovinud 13% noortest, eelmise uuringuga võrreldes 8% rohkem. 15-aastastest poistest on kanepit suitsetanud 32%, tüdrukutest 18%.
Riskikäitumisega seostuvad usaldussuhte puudumine vanematega (eri­ti emaga), halvad suhted perekonnas, kasuvanemaga perekond, vanemad sõbrad, pingeline koolitöö, halb õppeedukus, kiusamine ja kiusatud olemine, rahuldav või halb tervisehinnang, depressiooniperioodide esinemine.

Ei meeldi koolis käia
Positiivne kooliõhkkond seostub parema tervisega ja vähendab noorte riskikäitumist – suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Eesti laste rahulolu kooliga on suhteliselt madal. Nende laste osatähtsus, kellele meeldib koolis käia, on võrreldes eelmise uuringuga veelgi vähenenud. Koolis meeldib väga käia vaid 7%-l poistest ja 10%-l tüdrukutest. Selle näitajaga jääb Eesti riikide pingerea tagumisse ossa.
Kooli võib ebameeldivaks teha kiusamine: 45% noortest on koolis kiusamist kogenud, neist 13% kiusatakse vähemalt kord nädalas. 49% noortest on ise kaasõpilasi kiusanud. Koolitööd peab väga pingeliseks 8% poistest ja 13% tüdrukutest. Rahulolematus kooliga seostub halvema tervisehinnangu ja madalama eluga rahuloluga.
Eelmise, 2001/2002. õa uuringuga võrreldes on täheldatavad nii positiivsed kui ka negatiivsed trendid. Eluga rahul olevate 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osatähtsus on kasvanud, oma tervist hinnatakse paremaks, kehaline aktiivsus on suurenenud, iga päev tarbib puu- ja köögivilju rohkem noori. Samas hakkavad kooliõpilased suitsetama nooremas eas, suitsetavate tüdrukute osakaal kasvab, kanepi tarbimine on järsult tõusnud, Eesti on kerkinud purjus olnud noorte osakaalult Euroopa riikide etteotsa. Noorte suhtumine alkoholi tarbimisse on soosiv, purjus klassikaaslast ei taunita.