Kui tahta, et võimalikult paljud oskaksid võimalikult paljusid keeli, tuleb neid õpetada formaalhariduses, sest suurele osale jääb kool ainukeseks keeleõppimise kohaks.

Eesti üldhariduskoolis ongi õnneks võimalik lisaks kahele kohustuslikule võõrkeelele õppida ka kolmandat või koguni neljandat, milleks valitakse tihti soome, rootsi, hispaania, itaalia vm keel. Kuna kolmandat võõrkeelt saab õppida valikainena, tähendab see suhteliselt väikest tundide arvu. Soome keele õppijaid lohutab see, et keelesugulus aitab vähemalt õppimise algperioodil natuke kiiremas tempos edasi liikuda.

Mitu tuhat õppijat
Kutseõppeasutustes õpitakse võõrkeelt vastavalt koolide ja erialade õppekavadele eelkõige teeninduserialade lühikeste erialakeele kursustena. Üldhariduskoolides kuulub soome keel rühma „teised keeled” ja selle õppijaid on koos rootsi, hispaania, heeb­rea, jaapani jt keelte õppijatega vaid natuke üle ühe protsendi keele­õppijate arvust. Samas pole tuhatkond soome keele õppijat Eesti üldhariduskoolides sugugi kehv saavutus. Kutsekooliõpilaste hulgas on soome keele õppijaid umbes kolm tuhat.
Igal aastal ootame põnevusega statistikat soome keele õppijate arvu kohta ja joonistame graafikut, et näha, kuhupoole nool näitab. Üldharidus­koolides jääb soome keele õppijaid küll järjest vähemaks, kuid rõõmustavalt on kasvama hakanud koolide arv, kus soome keelt õpitakse. See näitab, et järjest rohkemates koolides saab õppida soome keelt. Selle võimaluse tekkimise tõukejõuks on tavaliselt õpilaste soov ja peaks tunnustama koole, kes on õpilaste soovidele vastu tulnud ja leidnud võimaluse soome keelt õpetada. 2007. aastal läbiviidud küsitlusest selgus, et paljud lapsed õpiksid soome keelt koguni B-keelena, kui see võimalik oleks.
Juuresolevalt graafikult puudub 2005/2006. õa kutsekoolide soome keele õppijate arv, sest sel aastal
EHIS-es võõrkeelte õppimise kohta andmeid ei küsitud. Mõned punktikesed tabelis on madalamal, kui olema peaksid, sest vahel juhtub, et kool unustab oma väikse soome keele õppijate rühma EHIS-esse kanda. Vestluses soome keele õpetajatega selgus, et näiteks 2005/2006. õa puudus statistikast paarsada üldhariduskoolide soome keele õppijat. Ka kutsekooliõpetajad on aeg-ajalt märganud, et nende õpilased ametlikus statistikas ei kajastu.

Seminarid õpetajatele
Väike jääb tihti kahe silma vahele, kuid väiksusel on ka oma plussid. Kuna kõik tunnevad kõiki, on koostöö soome keele õpetamisel just selline nagu keeleharidusstrateegiate visioonis: kõikidesse aruteludesse ja üritustesse on kaasatud Tartu ja Tallinna ülikooli, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja vabahariduse, ainenõukogu ja soome keele õpetajate seltsi esindajad. Koordinaatorina on toiminud Soome Instituut.
Alates 1994. aastast toimuvad Soome Instituudi eestvõttel õpetajatele igal kevadel ja sügisel metoodika- ja kultuuriseminarid ning 1997. aastast suvised keeleõppekursused. Sellekevadise, 15. ja 16. märtsil Tallinnas toimuva õpetajate seminari teema on Soomes ja Eestis ilmunud uued soome keele õppematerjalid. Soome suursaadik annab vastuvõtul üle suursaatkonna aasta soome keele õpetaja tiitli, Soome Instituudi stipendiumi Tallinna ja Tartu ülikooli soome keele üliõpilastele ning Soome-Eesti Kaubanduskoja stipendiumi kutsekoolide ja üldhariduskoolide soome keele õpetajatele.
Õpetajate soome keele suvekursus toimub tänavu koostöös Tartu Rahva­ülikooliga Turu lähedal Ruissa­los.
Õppijatele on aasta tähtsaim sündmus soome keele olümpiaad, mis tänavu toimub 11. aprillil Tartus.
Kõige kohta saab täpsemat infot Soome Instituudi kodulehelt http://www.finst.ee/koolitus/.

Õpetajaid napib
Soome keele õpetuse taevas on mitu murepilve. Terav probleem on õpetajate vähesus. Soome keele õpetajaks praegu õppida ei saa. Kuni 3+2
õppekavale üleminekuni valmistasid soome keele õpetajaid ette  nii Tallinna kui Tartu ülikooli, kuid koolis kohtab neid harva. Üks põhjus, miks kvalifitseeritud soome keele õpetajad oma erialal ei tööta, on sama, mis on iseloomulik kogu Eesti haridussüsteemile – võimalus tänu heale keeleoskusele õpetajatööst tasuvamat tööd leida.
Veelgi olulisem põhjus (eriti üldhariduskoolides) on väike koormus. Soome keele õpetamine valikainena tähendab ühe õpperühma kohta kaht nädalatundi kolme aasta jooksul. Tavaliselt on ühes gümnaasiumis vaid üks (mõnes üksikus ka kaks-kolm) soome keele rühma. Sellest tulenevalt õpetavad koolides soome keelt enamasti õpetajad, kes põhitööna õpetavad mõnda muud ainet, tavaliselt emakeelt. Kutsekoolides, kus õpperühmi on rohkem, on õpetaja nädalatundide arv suurem, kuid täiskoormusega saavad siiski töötada ainult üksikud suurte kutseõppekeskuste õpetajad.
Kõige rohkem soome keele õpetaja eriala lõpetanuid töötab keelekoolides, kus saab täie koormusega töötada. Probleeme tekitab aga osa tööandjate soov sõlmida lühiajalisi, ühe õppeperioodi pikkuseid lepinguid. See jätab õpetajad ilma sotsiaalsetest garantiidest ning suvekuudel ka töötasust.
Õppimis- ja töötamisvõimaluste avardumise tõttu on vajadus soome keele oskuse järele taas kasvama hakanud, kuid võimalusi keele õppimiseks on suhtelist vähe ja juhuslikult. Üldhariduskoolid saavad soome keele kursusi pakkuda siis, kui neil juba töötab mõni õpetaja, kes on põhieriala kõrvalt nõus soome keele tunde pidama. Väljastpoolt kooli on õpetajat peaaegu võimatu leida, sest nädalatundide väike arv ei motiveeri. Samas on õpilaste huvi soome keele kursuste vastu kasvanud ja viimasel ajal on tavaline, et kolm-neli koolidirektorit aastas palub soome keele õpetaja leidmisel abi.

Tähelepanu õpetajakoolitusele
Soome keele õpetajate koolitus tuleks senisest enam kohandada tööelu seatud tingimustele. Vajame rohkem mitme aine õpetajaid mitte ainult põhikooli, vaid ka kõikide teiste kooliastmete ja -tüüpide tarvis. Tartu Ülikoolis on võimalik soome keele õpetaja lisaeriala omandada neil, kelle põhieriala on emakeele ja kirjanduse õpetaja. Selleks peab üliõpilane juba ülikooli astudes teadma, et ta soovib saada ka soome keele õpetajaks, ning kasutama esimesest õppeaastast alates kõik valik- ja vabaained soome keele ainetele. Tallinna Ülikoolis püütakse olukorrale lahendust leida mitme aine õpetaja magistriõppekava arendamisega. Eesmärk on pakkuda tulevastele õpetajatele maksimaalselt paindlikke võimalusi oma huvidele ja kavatsustele vastavate õppeainete õpetajakutse omandamiseks. Selle õppekava raames võivad 2008/2009. õppeaastast alates soome keele õpetaja kutse omandada bakalaureuseõppes soome filoloogiat nii pea- kui ka kõrvalainena õppinud, samuti üliõpilased, kes oskavad piisaval tasemel soome keelt ning soovivad valida soome keele teiseks või kolmandaks kõrvalaineks.
Õpetajakoolituses tuleb tähelepanu pöörata sellelegi, et soome keele õpetaja peab olema ette valmistatud tööks põhikooli- ja gümnaasiuminoorte, ametikoolide õppurite, üliõpilaste ja täiskasvanutega. Eriti ametikoolide võõrkeeleõpetus esitab õpetajatele spetsiifilisi nõudmisi, muuhulgas erialakeele oskuses. Juba töötavatele õpetajatele tuleb aga tagada ümberõppe ja lisaeriala omandamise võimalus. Samuti on äärmiselt oluline, et ülikoolid oleksid aktiivsed tutvustama potentsiaalsetele sihtrühmadele pidevalt muutuvaid õppimisvõimalusi.