Kuna Internetti kasutatakse suurtes kogustes ja iga päev, on palju uuritud selle mõju inimestele, eriti pööratakse tähelepanu nooremale generatsioonile, kuna nemad on piltlikult väljendades sündinud, arvutihiir peos.
Internet on loonud palju uusi suhtlemisvõimalusi, mis on ühest küljest positiivne, kuid samal ajal võib see sotsiaalsest keskkonnast hoopis isoleerida, kui noor suhtlebki vaid arvuti vahendusel. On kasvanud mure, et uued sotsiaalsed kanalid Internetis vähendavad teismeliste sotsiaalseid oskusi ja võimeid. Samas arvavad paljud uurijaid, et need pigem lisavad uusi sotsiaalseid oskusi ja võimeid.
Siinkirjutaja magistritöö „Interneti/arvuti kasutamise trendid ning nende võimalikud negatiivsed mõjud lastele ja noortele” käigus küsitleti 388 4., 7. ja 9. klassi õpilast kogu Eestist, lisaks viidi läbi süvaintervjuud. Muuhulgas ilmnes, et lapsed, kelle kodus puudus Interneti-ühendus, kurtsid, et ei saa sõpradega suhelda. Internet on muutumas väga oluliseks osaks noorte kultuurist. Eriti on kasvanud teismeliste seas huvi Interneti suhtluskanalite (sh jututubade) vastu.
Mulje kujundamine jututubades
Tänapäeval ei piirdu endast mulje kujundamine enam „päris elus” suhtlemisega. Eriti on see esile kerkinud Interneti jututubades, kus omavahel kohtuvad võõrad inimesed.
Beckeri ja Stampi poolt 2005. aastal läbi viidud uuringust selgus, et enamikule Internetis suhtlejatele on jututubade kultuuris väga oluline olla teiste poolt aktsepteeritud ja seetõttu loovad nad endast võimalikult hea mulje. Teine vajadus Interneti-suhtluses on luua ja säilitada suhteid. Endast hea mulje loomiseks demonstreeritakse oma oskusi eri suhtluskanalites. Suhtluskanalites osalejad suhtlevad tavaliselt nendega, kes on mingil moel sarnased, olgu siis soo, ea, huvide või elukoha poolest. Selektiivse identiteedi presenteerimise juures on peamine, et endast avaldatakse ja näidatakse seda, mis tundub toetavat positiivse mulje loomist. Interneti suhtluskanalites on näost näkku suhtlusega võrreldes palju enam võimalusi oma identiteediga eksperimenteerida ja manipuleerida ning olla see, kes sa tegelikult pole.
Kindlad oma oskustes
Tihti aitavad teismelised oma vanemaid arvutiga seonduvate probleemide korral, mitte vastupidi. Ka käesolevas uuringus hindas üle poolte õpilastest enda arvuti-/Interneti-oskusi oma vanemate omadest paremaks (56%). Osa arvas end oskajamaks ka arvutiõpetajast (26%).
Kuigi intervjueeritavad arvasid, et teavad arvutite/Interneti kohta enam kui vanemad, pidavat see eelkõige sõltuma valdkonnast: „Pole see sugugi nii, et noored teavad alati vanematest rohkem arvuti kohta. Oleneb väga paljudest asjadest. Kui noor ainult kogu aeg arvutimänge mängib, siis ei tea ta näiteks riistvara, programmeerimise kohta midagi. Väga paljudel klassikaaslastel on tegelikult üsna nõrgad teadmised arvutist. Noored ei pruugi olla jube targad arvutis – kui nad pidevalt rate.ee-s on või muudes suhtluskeskkondades, sellisel juhul piirduvadki teadmises sellega, kuidas ennast näidata teistele, mis muljet endast luua.”
Laste ja noorte liigne enesekindlus võib tuleneda ka sellest, et meedia on järjepidevalt kuvanud noori kui „tegijaid” Internetiga/arvutiga seonduvas.
Häkkerlus ja identiteedivahetus
Kui intervjueeritavatelt uuriti, kas nad käivad pornograafilise/seksuaalse sisuga Interneti-lehekülgedel ja tegelevad Interneti-häkkerlusega, tulid nendele kahele küsimusele vastustest välja sarnased trendid. Üldiselt vastati mõlemale küsimusele, et ise ei käi pornograafilise/seksuaalse sisuga lehekülgedel ega tegele häkkerlusega, kuid teised küll! Lisaks pidi nii häkkimine kui ka ebasobivatel lehekülgedel kolamine väga lihtne olema. Uurimusest ilmnes, et õpilasi, kes on mingil moel arvutihäkkerlusega seotud, oli kokku 10%.
Identiteediga eksperimenteerimine Internetis on paljudele noortele tuttav tegevus. Uuringust ilmnes, et Internetis on kellegi teisena esinenud 36% õpilastest; varjunimesid on kasutanud ligi pooled vastanutest; teistega Internetis suheldes on oma vanust muutnud 33% vastanutest. Ka osa intervjueerituid oli oma identiteeti mingil viisil muutnud: „Olen ennast vanemaks valetanud. Seda selletõttu, et foorumitesse ei saa kirjutada lapsed alla 12 a – selleks peab olema spetsiaalselt vanema luba (vanema allkirjaga faksitud avaldus).” Ühel intervjueeritul muudeti vanust tema enda teadmata: „Ise ei ole muutnud vanust, aga keegi häkkis minu rate.ee kontole sisse ja pani mulle vanuseks 22. a.”
Interneti-kiusamine
Internetis puututakse aina sagedamini kokku solvavate, ülbete, ebaviisakate, mingil moel häirivate inimestega (5%): „Inimesed solvavad rohkem kui päris elus … probleemiks on see, et paljud ülbitsevad ja alandavad teisi. Näiteks Runescape’is suuremad ja tegijamad (kõrgematel levelitel) ülbavad nendega, kellel mängus halvasti läheb. Kogu asi keerleb selle ümber, et „kes on kõige parem” – see on väga oluline.”
Siinkohal saabki rääkida uuest nähtusest Interneti-kiusamine, mida ei ole maailmas veel kuigi palju uuritud. On leitud, et see võib muutuda noortele probleemiks, sest kuigi kiusamise ilmingud algavad sageli Internetis, võivad need kanduda kooli. Internetis kogetud negatiivsed intsidendid mõjutavad õpilase toimetulekut koolis. Paljud noored ei pruugi kellelegi rääkidagi oma Internetis kogetud ebameeldivustest. Samuti on Interneti-kiusamist raskem tuvastada.
See, kas uued sotsiaalsed kanalid Internetis vähendavad või suurendavad teismeliste sotsiaalseid oskusi ja võimeid, sõltub paljuski sellest, kui palju on viitsitud nii koolis, kodus kui ka ühiskonnas tervikuna tegelda laste kriitikameele arendamisega nüüdisaegse arvutustehnoloogia suhtes.
