Puiatu erikooli uus direktor Arvo Reedik usub, et õiguskantsleri büroo karmist hinnangust hoolimata ei ole koolis lahendamatuid probleeme.

Miks otsustasite kandideerida Puiatu erikooli direktoriks?
„Olin alates maist kodune, nägin kuulutust ja mõtlesin proovida. Üllataval kombel rohkem kandidaate ei olnudki. Minu ideed ja ettepanekud sobisid komisjonile ja nii ma siia tööle sattusingi.”

Milliseid probleeme plaanite kõigepealt lahendama hakata?
„Õiguskantsler heitis ette eraldusruumi kasutamist. Käisin seda ruumi vaatamas ja pean kahjuks tõdema, et ka vangla kartser on viisakam. Tualett asub lähedal ja küsimise korral poisid sinna ka saavad, kuid ruumis puudub vesi. Joogiveeta aga olla ei saa.
Tahan paika saada sotsiaaltöö ja psühholoogilise nõustamise. Sotsiaaloskuste omandamine on oluline, kuid koolil ei ole praegu psühholoogi, kes seda teha aitaks. Eelmine töötaja lahkus mais, praegu otsime uut. Sotsiaalpedagoog, kasvatajad ja turvatöötajad on olemas.
Kindlasti peab tulevikus koostööd tegema Viljandi kutsekooliga. Siit lahkudes on poisid juba 17-aastased ja enamik ei lähe edasi õppima. Kui nad omandaksid erikoolis kutse, ei jääks nad tulevikus „tuuletõmbusesse” ja saaksid edukamalt iseseisvat elu alustada.”

Kas pedagoogide ametikohad on täidetud?
„Õnneks on kõik kohad täidetud. Meil on staažikad pedagoogid, kes saavad oma tööga hästi hakkama.”

Kevadel nimetas õiguskantsler kooli kuritegevuse taimelavaks. Kuidas kommenteerite?
„Seda on öeldud ka vanglate kohta, aga selleks me siin olemegi, et selle nähtusega võidelda. Peame poistele suuna kätte näitama ja selgitama, et on ka teisi võimalusi elada kui näiteks varastades.
Õiguskantsleri büroo visiit tõi kooli probleemid välja ja oli seetõttu igati tervitatav. Puutusin analoogsete külastustega kokku ka vanglajuhina (Arvo Reedik on töötanud Viljandi noortevangla ja Pärnu vangla direktorina – toim) ja võin öelda, et neist oli palju kasu. Alati on hea, kui keegi värske pilguga olukorda analüüsib.”

Puiatu erikoolis õpivad kriminaalse taustaga ja n-ö lihtsamate käitumishäiretega poisid. Kas selline kooslus on probleem?
„See on vaieldav küsimus. Kuni ei ole tõmmatud selget piiri, milliste probleemidega poisid missuguses koolis peavad õppima, ei saa süsteemi muuta. Praegu sellist seadust ei ole. Muidugi oleks hea, kui kriminaalse minevikuga poisid õpiksid eraldi, aga selleks ei pea uut kooli ehitama. Puiatu koolikompleks kahjuks ei võimalda poisse eraldi tiibadesse jaotada.”

Kuidas poisid Puiatusse satuvad?
„Kõik poisid tulevad siia alaealiste komisjoni kaudu, kohus kinnitab määruse. Osa poisse võivad olla ka psühholoogiliste probleemidega, kuid nad ei ole psühhiaatriliste häiretega, pigem käitumishäiretega. Siia sattumise põhjuseid on mitmeid, näiteks ei täideta koolikohustust, puudumistega koos kipuvad käima ka vargused. Kui tavakoolis muu enam ei aita, tehakse kasvatuskomisjonis alaealiste komisjonile ettepanek võtta kasutusele vajalikud mõjutusvahendid.”

Olete töötanud ka vanglajuhina. Kas teie hinnangul on võimalik kuritegelikule teele sattunuid ümber kasvatada või nende väärtushinnanguid muuta?
„Selles eas ümber kasvatada enam kedagi ei saa. Küll aga suunata õiguskuulekale teele sekkumisprogrammidega, kus psühholoog ja sotsiaalpedagoog lastega tegelevad.
Tavakoolis on kasvatajaks peamiselt kodu, klassijuhataja saab olla toeks. Siin ei ole kodu toetus kuigi suur, osa poisse on ka lastekodu kasvandikud. Ühel õpetajal on korraga tunnis umbes kümme õpilast, mis võimaldab lastele individuaalselt läheneda.”

Suve hakul algatati kaheksa pedagoogi suhtes kriminaalmenetlus. Millised peavad pedagoogi õigused olema, et klassis kord tagada?
„Praeguseks on kõik menetlused lõpetatud. Mina ei usu, et pedagoogid ülemäärast jõudu kasutasid. Poistel keevad tihti emotsioonid üle pea mitte millestki ja nad valavad oma viha õpetaja peale välja. Õpilastel ei ole õigus õpetajat solvata. Nagu igas koolis, peab riik ka siin seadusega õpetajate õiguspiirid paika panema. Töötame nagu tavakoolgi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi, seetõttu on meie õigus poisse karistada sama suur kui tavakoolis, kuigi vajadused on teised. Arvan, et alaealiste mõjutusvahendite seadus vajab tõsist remonti.
Poistel on kohati karistamatuse tunne. Kui koolist ära joostakse, toob politsei nad siia tagasi ja ongi kõik. Vanglast ärajooksmisele järgneb aga näiteks kriminaalkaristus. Siin ei peaks nii karmi karistust rakendama, aga mõnda distsiplineerimisvahendit tuleb siiski kasutada. Olen külastanud Poola erikoole. Sealse süsteemi järgi pannakse ärajooksnu kuni kaheks nädalaks kartserisse. Seal on erikoolid ka aiaga piiratud, niisama ära joosta ei saa. Sama süsteem on Hollandis (Puiatus pole kooli ümber suurt ega väikest aeda – toim).”

Koolile on ette heidetud vägivalla lokkamist. Kuidas olukorda taas kontrolli alla saada?
„Kõik sõltub poistega tehtavast tööst. Tuleb selgitada, et konflikte saab ka sõnadega lahendada. Programmi, mis aitab agressiivsust vähendada, kuulub näiteks viha juhtimise kursus, kus õpitakse ennast talitsema. Vanglastes see toimib, noorukid hakkavad tõsiselt mõtlema, kuidas käituda. Kui poisid annavad näiteks kellelegi kolki, võiksid nendega tulla tegelema politseinikud, kes otsustavad, kas alustada kriminaalmenetlust või mitte. See paneks poisid mõtlema ja aru saama, et teole järgneb karistus.”

Mitu poissi ühes toas elab?
„Tahaksime teha rühmad väiksemaks. Optimaalne arv sõltub sellest, kuidas poisid omavahel läbi saavad. Ühes toas võiks olla 2–4 poissi. Inglismaa erikoolides on poistel väga askeetlik elamine: toas on voodi, kapp isiklike asjade jaoks, laud, tool ja televiisor koos videomakiga, mis oli kapis luku taga. Kõik poisid on tegevusse kaasatud, igavust ei tunne keegi. Oleks muidugi hea, kui poisid üksi toas oleksid ja saaksid soovi korral teistest eraldi olla, aga see on meie jaoks liigne luksus.”

Kas kooli plaanitakse lähiajal renoveerida?
„Kool vajab kindlasti remonti, kuid praegu ei ole Riigi Kinnisvara AS meile midagi lubanud. Meedias ilmunud piltidel tundub olukord siiski koledam kui tegelikkuses, voodid on uued, söökla renoveeritud jne. Läbi aegade on eelarve olnud veelgi pingelisem ja on ka piskuga läbi aetud. Elame-näeme.”