Eelmisel nädalal tutvustas Tervise Arengu Instituut (TAI) alkoholitarbimise uuringute tulemusi. Selgus, et õpilased hakkavad alkoholi tarbima järjest nooremas eas ja väga sageli juuakse ennast purju. Õpetajate Lehe küsimustele vastas TAI tervise edendamise osakonna juhataja TIIA PERTEL.

Kas alkoholi ja tubaka tarbimine noorte hulgas on muutunud?
„Selgelt on tõusnud kanepiga katsetajate arv. Kui 1995. aastal oli neid 15–16-aastaste seas 5%, siis 2007. aastal juba 27%. Mõne aine, näiteks tubaka tarbimine võib olla mõnevõrra vähenenud, kuid teiste uimastite tarvitamise, näiteks vesipiibu suitsetamise valguses ei saa seda lugeda uimastitarbimise vähenemiseks.
Võrreldes teiste riikide lastega joovad eesti õpilased ennast rohkem purju. Oleme maailma 41 riigi 13-aastaste õpilaste võrdluses selle näitajaga kolmandal kohal. On kurb tõsiasi, et Eesti lapsed liialdavad alkoholiga.”

Millega tõusu selgitada?
„Kindlasti mängib suurt rolli riigi liberaalne suhtumine alkoholi tarbimisse. Süstitavad narkootikumid ei ole kuigi populaarsed, seda probleemi on palju rohkem teadvustatud (kardetakse haigusi jne). Laialt on aga levinud valearusaam, et kanep on ohutu ega tekita olulisi terviseprobleeme. Kanepi tarvitamise tagajärjed võivad olla väga tõsised!
Tihti puuduvad lastel usalduslikud suhted vanemate ja sõpradega. Suu­rema tõenäosusega hakkavad alkoholi ja tubakat tarbima noored, kelle tutvusringkonnas ja suguseltsis neid aineid tarvitatakse. Järjest kasvav elutempo avaldab survet ka noortele, kelle jaoks on koolitöö väga pingeline. Kahjuks on meie õppesüsteem orienteeritud eelkõige faktidele ja tulemustele, mitte sotsiaalsete oskuste arendamisele.”

Küsitluse järgi joovad ning tarbivad kanepit rohkem eesti kui vene koolide õpilased. Millega seda seletada?
„Varem oli vastupidi, aga viimased uuringud on tõesti näidanud, et eesti koolis tarbitakse uimasteid rohkem. Näiteks kanepit tarbis 1999. aastal 19% vene õpilastest ja 7% eesti õpilastest. 2003. aastal olid vastavad näitajad 33% ja 17%. Kuid 2007. aastal näitasid uuringud, et eesti õppekeelega koolide lastest on 30% kanepit suitsetanud, vene koolides on arvud märgatavalt langenud.
Seda küsimust peab süvendatult uurima. Küsitlusankeet ei analüüsi põhjuseid, vaid näitab hetkeseisu. Kind­lasti ei ole üksnes ennetustöö see, mis mõju avaldab.”

Milliste meetmetega saaks olukorda normaliseerida?
„Probleemile tuleb läheneda kompleksselt. Häid tulemusi ei saavuta väga kiiresti. Õigusmeetmed avaldavad kõige kiiremini mõju. Piirangud näitavad ka ühiskonna suhtumist – üldsus ei aktsepteeri nii suurt alkoholitarbimist. Piirangute vastased toovad näiteks, et kuigi Tallinnas ei tohi õhtul kella kaheksast alkoholi müüa, ei ole tarbimises suuri muudatusi toimunud. Aga ühe aastaga tarbimise olulist muutust ei saavuta.
Käitumist ja väärtushinnangute kujunemist saab mõjutada ka kool. Tihti proovivad noored alkoholi eakaaslaste surve tõttu. Kool saab õpetada, kuidas öelda „ei”, kui noor ei soovi alkoholi tarbida. Samuti seda, kuidas meedia mõju objektiivselt hinnata.
Sellist õpet on aga praegu keeruline läbi viia. Kuigi meil on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamiseks õppematerjalid ning ka vajaliku koolituse saanud õpetajad, on 30 õpilasega klassis raske aktiivtööd läbi viia. Uimastiennetuses aga üksnes faktipõhine õpe ei toimi, oluline on rääkida laiemast mõjust.”
Ehk aitaks, kui õpilastega kõneleks mõni nende iidol? Või näiteks šokiteraapia – mõni noor, kellega on õnnetus juhtunud…
„Sellest räägitakse järjest enam ning mõningatel juhtudel võib šokiteraapial olla hea mõju. See aitaks tuua inimesed maa peale tagasi. Näiteks TAI 2007. aasta narkoennetuskampaania „Narkomuinasjutud ei lõpe hästi” oli väga meeldejääv.
Teismelised on väga mõjutatavad. Noored võivad isegi soovida ennast hoida, aga ei oska. Oluline on pere roll: kui on tugi, siis on kergem ennast kehtestada. Kui aga peret ei ole, saab kool aidata sotsiaalseid toimetulekuoskusi parandada.”

Mida saab kool ära teha?
„Kui õpetajad kaasaksid noored ennetustöösse, on õpetuse mõju tugevaim. Aktiivses tegevuses mõtlevad noored iseseisvalt ning arutlevad ja mõtlevad teemad enda jaoks läbi.
Probleemiks on õpetajate puudus ja vaheldumine. Teise aine õpetajal ei ole oskusi ega teadmisi, kuidas ainet edasi anda. On räägitud inimeseõpetuse liitmisest ühiskonnaõpetusega – see oleks suur viga. Ajalooõpetajatel puudub vajalik metodoloogiline baas.
Aine mahtu ei saa suurendada, küll aga sisu ja kvaliteeti parandada. Väga tähtis on aine ülesehitus. Noortele
saavad eri teemad (seksuaalsus, uimastitarbimine) oluliseks eri ajal. Neid peaks õpetama igal aastal. Et noor saaks info kätte siis, kui tal on selle teema vastu huvi. Inimeseõpetust võiks käsitleda spiraalselt – igal aastal kõik teemad uute nüanssidega.”

Mida teha, et järgmise uuringu tulemused rohkem rõõmustaksid?
„Eestis on 100 000 elaniku kohta 195 müügikohta, kust saab kanget alkoholi osta, Soomes ja Rootsis on see arv alla kümne! Enamik inimesi saab soovi korral alkoholi kätte kümne minuti jooksul.
Alkoholitarbimine ei tohiks olla üle kuue liitri absoluutse alkoholi elaniku kohta aastas, aga Eestis on see näitaja poole kõrgem. See ohustab tõsiselt rahva tervist! Tarbimises ei ole enam kuhugi ülespoole liikuda. Peame kõik ennast kokku võtma ja koostööd tegema. Nii ühiskond kui ka kõik inimesed eraldi.”