Kaua ela, palju õpi

„Rohkus ei ole halb, rohkus on ikka hea,” ütleb Haljala Gümnaasiumi õppealajuhataja Inge Laiv. „Laps ju ise otsustab oma kujunemistee. Meie anname talle lihtsalt üldise teadmise, et
otsustamist võimalikult kergeks teha.”

2001. aastast on 10. klassi tunniplaanis kord nädalas usundiõpetus, mille õppekavasse viimine oli emakeele ja kirjanduse õpetaja Külli Heinla sõnul tingitud vajadusest ja sobiva inimese olemasolust.
„Kirjanduses ja kunstis peab väga palju teadma piiblit, et aru saada, miks asjad on niimoodi esitatud.” Algul andis ühe veerandi vältavat ainetsüklit Marjam Kalmus, viimased kolm aastat õpetab Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Mitmekülgsuses on võlu
Kultuurilugu, väitlus-, filosoofia- ja muuseumitunnid moodustavad gümnaasiumis ainete humanitaarploki. „Et multikultuurne maailm eri rahvuste, kommete ja tavadega toetaks tulevast maailmakodanikku,” põhjendab õppealajuhataja. Samal eesmärgil korraldasid Margit Nirgi ja Inge Laiv 2007. a kevadel kooliekskursiooni Pariisi Louvre’i muuseumi.
Et kasutada ära Haljala ümbruses olevaid võimalusi, viiakse õppetunde aeg-ajalt läbi Sagadi looduskoolis. Loengud toimuvad ka Virumaa muuseumides, see aitab lisada õppematerjalile ajaloolist tausta. „Loodus- ja muuseumipedagoogide kasutamine keskkooliosas on igati õige samm. Sellepärast on ka usuõpetus koolis teretulnud,” põhjendab õppealajuhataja. Lisaks õpitakse Haljalas riigikaitset, tähtsal kohal on tervise edendamine.
Õpetus- ja kasvatustegevust toetab kooli missioon, mis püüab õpilastes kujundada veendumust, et „haridus on tervik, mis ühendab endas inimese vaimu ja keha, tarkuse ja tervise, eilsed kogemused ja homsed väljakutsed”. Kooli juhtkonna taotlus on saata ellu maailma mõistvad ja inimesi armastavad noored.
Haljala kool kuulub auväärsete 300-aastaste koolide perre. Kooli algusajaks loetakse 1687. aastat, mil Forseliuse seminarist jõudis Haljalasse Jaagu-nimeline noormees ja talurahva harimisega algust tegi. Kirik loeb oma algseks vanuseks 700 aastat. Kool on kui nööbile juurde ehitatud kuub, mis on kujunenud mitmes järgus 140 aasta jooksul. Gümnaasiumi hoonetekompleks koosneb neljast eri vanusega majast: vana köstrimaja, 8-kl kooli hoone, võimla ja suur õppekorpus.

Haridus kui väärtus
Kooli saabujat tervitab Haljala kandist üleskorjatud vanasõna: „Kaua ela, palju õpi.” Külli Heinla sõnul on eesti rahvas haridust alati väärtustanud. „Õppimine tähendas talurahva seas ka elukogemusi ja olmeliste elutarkuste edasiandmist.”
Koolil on oma Jaak, kes tervitab kooliperet kooli sünnipäeval, 18. aprillil. Sel aastal oli Jaaguks 11. kl õpilane Laur Heinla. Peale selle on koolil väikesed ja suured savist Jaagud, mida antakse eriliste teenete eest tublimatele õpilastele ja täiskasvanutele kolmel korral aastas.
Kooli oma kirjanik on raamatukogu juhataja Imbi Leevand, kes on välja andud õpetliku sisuga raamatud „Tähtpäevad” ja „Okkakese lood. Ametid”, viimase eest on tal ette näidata haridusministeeriumi 2006/2007. õppeaasta tunnustuskiri.

Koolirahu üle kõige
2005. aastal liitus kool koolirahu prog­rammiga. „Koolirahu on juuni, juuli, august. Ülejäänud aeg on kool ilma rahuta,” naerab Inge Laiv ja selgitab, et koolipere leppis kokku selles, et kõigil peaks olema koolis hea olla. Õpilased ja direktor allkirjastasid koolirahu lepingu. „Kõigepealt leppisid õpilased kokku kümnes punktis, millised võiksid nende arvates olla õpetajad. Seejärel panid õpetajad paika, kuidas tahavad nemad õpilasi käitumas näha. Arutelud olid tõsised, kõik õppenõukogud läksid sinna nahka.”
Lepingutest kõrvalekallete arutamiseks on koolil aukohus, kus on viis õpetajat, viis õpilast ja vallavanem. Kui tarvis, arutatakse pahategu ka avalikult, kui mitte, siis räägitakse õpilase või õpetajaga individuaalselt. Haljala koolist alguse saanud koolirahu lepingut on hakanud hiljem allkirjastama haridusminister ja õpilaste omavalitsuste liit. Haridusministeerium andis koolile selle teo eest 2006. aastal tänukirja.

Koostöö on võimalik
Koolil on oma aasta õpetaja. Ajaloo­õpetaja Egon Mets sai selle tiitli 2007. a Lääne-Virumaal. Vilistlasena on ta koostanud kooli suurt tunnustust pälvinud ajalooraamatu.
Koolil on ka jäätmetekogumise kast, kuhu kogunenud taara müügist saadav tulu annetatakse kodutute loomade varjupaigale.
Kui tavaliselt ei näe kool kirikus partnerit, siis Haljalas on koostöö teineteist mõistev ja toetav. Alguse sai koostöö isiklikul pinnal, mil kirikuõpetaja Margit Nirgi kutsus kirikusse mängima Inge Laivi tütre Ingely. „Mina ei tea usust midagi, ma pole ristitud ega leeris käinud, kuigi tahaksin leeri minna. Olen olnud kirikuõpetajale kasulik sellega, et olen tema projektidele vastu tulnud,” selgitab oma põhimõtteid Inge Laiv, kelle 7. klassis õppiv tütar jätkab muusikaõpinguid nüüd juba Tallinnas.
Paar suve tagasi tähistati Haljalas kirikukihelkonna päeva, kus Inge Laiv tegi kunstiõpetajana koos lastega kirikuaias maakunsti. „Kaunistasime terve kirikuaia kristliku sümboolikaga, mida rajasime okstest, pajuvitstest ja muust looduslikust materjalist. See oli sügiseni näha.”
Koolil on kirikus oma kuusk, küll juba okkad kaotanud, aga siiski ehtekirev ja uuele elule aidatud. Sellel on oma lugu. Jõulude aegu käib koolipere kirikus, enne seab käes olnud küünlad kirikaiale särama. Kirikus on traditsiooniline jõulukuusk. Ühel aastal oli see nii eriline, et säilitas okkad juulikuuni. Detsembriks jäi käharast jõulukuusest küll roots järele, aga see oli suursugune roots.
Inge Laivi kunstiõpetuse tunnis valmistas iga 1.–9. klassi õpilane jõuluehte, mille lapsed riputasid koos oma jõulusooviga kuusele. Toimingut saatsid kirikuõpetaja Margit Nirgi orelimäng ja selgitused pühakoja kohta. Hoopis olulisem selle tegevuse juures oli sotsiaalne jutuajamine õpilastega ning säästliku ja hooliva suhtumise kujundamine.
„Küsisin lastelt, kas nad võiksid end ise kuuse asemele kujutada. Et oled kasutu ja inetu ning sind heidetakse kõrvale,” selgitas Inge Laiv. „Ma tundsin, et tegin õiget asja, ja tahtsin sellest maailmale teatada. Väike mure oli ikka ka, kas selliselt ehitud kuusk ikka sobib kirikusse.” Kuusk võeti imehästi vastu. „See oli minu teostus ja Margiti toetus,” ütles Inge Laiv ühise ettevõtmise kohta.