Haridusminister Tõnis Lukas esitas neljapäeval valitsusele kinnitamiseks 2008. a riigieelarves kohalikele omavalitsustele haridustoetuseks ettenähtud raha jaotuse, kus on arvestatud õpetajate palga alammäärade 22% kasvu. Eesti Linnade Liit (ELL) peab otstarbekaks paari protsendi võrra väiksemat palgatõusu.

ELL-i tegevdirektor Jüri Võigemast põhjendab, miks nad suuremat palgatõusu ei toeta: „Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja valitsuskomisjoni 2008. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis on fikseeritud, et haridusministeerium taotleb riigieelarvest summat, mis võimaldab õpetajate astmepalku 20% tõsta. Omavalitsused ja omavalitsusliidud olid 19. septembrist saadik kindlad, et astmepalgad tõusevad viiendiku võrra. Meile oli suur üllatus, kui haridusminister Tõnis Lukas 12. detsembril teatas, et palga alammäärad võiksid tõusta 22%. Riigieelarve lähtus ju 20 protsendist, rahanumbrid on kuu­päevast, mil valitsus esitas riigieelarve eelnõu riigikogule, kuni selle vastuvõtmiseni jäänud täpselt samaks.
Omavalitsuste 2008. aasta haridustoetus – 3,27 miljardit krooni – on 14,7% võrra suurem kui eelmisel aastal, sealhulgas palkadeks ettenähtud summa – 2,87 miljardit krooni – on kasvanud 19%. Kui üldsumma sees mingit osa suurendada, tekib kohe küsimus, mille arvelt. Üheprotsendiline palga­kasv tähendab 23 miljonit krooni – seda ei olegi nii vähe. Kas võtta raha õppevahendite või täiendus­koolitu-se lahtrist? Konservatiivsus võib olla ebapopulaarne, aga omavalitsused peavad lähtuma pragmaatilistest kaalutlus­test. Omavalitsusliitude arvates on otstarbekas astmepalga tõus 20%. Olu­korras, kus majanduse mahajahtumine seab tulumaksu 15% kasvu küsimärgi alla, pole õige eelarvet lõhki ajada.”
Teisipäeval hääletas ELL-i volikogu 22% palgatõusu vastu. Jüri Võigemasti sõnul ei tähenda see, nagu ei pooldaks omavalitsusliidud õpetajate astmepalga viimist riigi keskmise palga tasemini. „Asjakohane ja mõist­lik on teha seda aga nii, nagu koalitsioonikokkuleppes ette nähtud – nelja-aastase programmiga –, planeerides astmepalga tõusu riigieelarvetes sellise graafiku alusel, et Eesti kesk­mise palgatasemeni jõutaks 2011. aastaks.”

Alampalga kasv on palgatõusu mootor
ELL-i volikogu koosolekule esinema kutsutud haridusminister Tõnis Lukas ütles, et riigi ja omavalitsuste eelarve­poliitikas on kaks äärmust. Üks on see, kui palga alammäärasid ei tõsteta, kuigi palgavahendid kasvavad. Nii toimiti 2004. ja 2005. aastal õpetajate palkadega. Teine äärmus oleks see, kui riik kirjutaks omavalitsustele kõigi vahendite kulutamise täpselt ette. Küsi­mus on õigetes proportsioonides. „Aruteludes on jõutud seisukohale, et lõtk, mille piires omavalitsused ise otsustavad, ei tohiks langeda alla kahek­sa protsendi,” ütles minister.
„Miks ma palga alammäärade tõusu nii oluliseks pean?” küsis minister. „Sest kogemus näitab, et kui pikemas perspektiivis on eesmärgiks suur palga­tõus, siis iga-aastane alammäärade tõus on mootor, mis seda veab. Kui alammäärasid liigutamata suurendada ainult summasid, tekivad omavalitsuste vahel suured erinevused. Ühed tõstavad palka vähem, teised rohkem.” Tõnis Lukas rõhutas, et just alammäärade paigalpüsimise perioodil hakkas õpetajate palk Eesti keskmisest kiiresti maha jääma.
Ministrilt küsiti, mis ajendas teda kokkulepitust kõrgemat alampalga tõusu protsenti välja käima. „Haridus­töötajate rahulolematus, mis kulmineerus pärast eelarve vastuvõtmist luba­dustega valmistuda aktsioonideks. Õpetajad olid mõistnud, et iga-aastase 20% palgatõusuga ei jõua nad 2011. aastaks Eesti keskmisele palgale järele, ja hakkasid oma nõudmisi väga intensiivselt esitama. EHL-i pakutud 30% palgatõusuks kuluks 83 miljonit, mis nõuaks vastuvõetud eelarve piires ebamõistlikke pingutusi. Iga-aastane 22% kasv võiks olla jõukohane. Aga isegi see ei taga nooremõpetaja palga tõusu Eesti keskmiseni. Rohkem me EHL-ile pakkuda ei saa, siis läheksime üle 8%,” põhjendas minister.
ELL-i juhatuse esimees, Tartu linnapea Urmas Kruuse juhtis tähelepanu asjaolule, et koalitsioonilepingus räägitakse ainult õpetaja, mitte nooremõpetaja palga keskmisele tasemele viimisest.
Tõnis Lukase sõnul ei ole takistust, miks tänavune palgatõus ei võiks olla 20% asemel 22%. „Arvutused näitavad, et määratud kulude hulk ei ületa 92% palgavahenditest, seadusega fikseeri­ma­ta kuludeks jääb 8% lõtk.” Saalis kaheldi, kas 8% on piisav. „Lõtk ei ole ainult heade pedagoogide premeerimi­seks, sellest kaetakse ka vanemõpetajate palk – see puudutab 15% õpetajatest – ja veel palju muudki,” väitis Urmas Kruuse.
Minister möönis, et omavalitsused on siin tõesti erinevas seisus, aga ministrina peab ta tervikust lähtuma. Et kolmepoolsed läbirääkimised pole tulemusi andnud, kehtestab palga alammäärad valitsus.

Lasteaiaõpetajate palk teeb hüppe
Minister esitas neljapäeval valitsusele nii omavalitsuste haridustoetuse kui ka lasteaedade toetusprogrammi raha jaotamise põhimõtted. Viimases sisalduv erisäte näeb lasteaiaõpetaja palga alammääraks ette 9360 krooni. Tõnis Lukase sõnul on see märkimisväärne hüpe.
Urmas Kruuse on murelik. „Paljudes Eesti omavalitsustes on kooli- ja lasteaiaõpetajate palgatase seotud. Neile toob paari protsendi lisandumine auto­maatselt kaasa juba tehtud otsuste ümberhindamise. Me oleme oma eelarve vastu võtnud, nüüd peame leidma katte ka lasteaiaõpetajate palgatõusuks. Selleks tuleb lisaeelarvest raha võtta. Omavalitsused ootavad va­lit­suselt suuremat stabiilsust.”
Küsiti, miks pole uues palgamääruses enam eraldi välja toodud kvalifikatsioonita pedagooge ning miks gümnaasiumi ja põhikooli klassijuha­taja tasu on ühtlustatud. Minister vastas, et põhimõte maksta kvalifikat­sioo­nita pedagoogidele teistest väiksemat palka on ajast ja arust, eriti kui arvestada, et kvalifikatsiooninõuded on palju rangemaks muutunud. „Koolid, kes on selliste õpetajate tööl hoidmisest huvitatud, sest asemele ei ole kedagi võtta, maksavad neile niikuinii teistega võrdset palka – manööverdamisvõimalusi on. Mis puudutab klassi­juhatajatasu, siis analüüs näitab, et täpsest protsendist niikuinii kinni ei peetud. Seega ei too kavandatud muudatused täiendavaid kulutusi kaasa.”