Abi saavad aktiivsed  

Mõisakoolide programm, kuhu praegu kuulub 65 kooli ja lastekodu, alustas tegevust 2001/2002. õppeaastal. Esimesel tegevusaastal eraldas Eesti riik kõigile mõisakoolidele kokku vaid 2,5 miljonit krooni. Järgmistel aastatel restaureerimistoetused küll pisut tõusid – kuni üheksa miljonini 2005. aastal. Raha on tulnud ja tuleb näiteks ka keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu mõisaparkidele ning oma koole on toetanud loomulikult kohalikud omavalitsused.
Nüüd on lootust, et kohekohe jõuab mõisakoolideni Norra abiraha, kokku 113 miljonit krooni.
Projekte esitasid Euroopa majanduspiirkonna ja Norra abiprojektile peaaegu kõik mõisakoolid, kuid valiku tegid eksperdid projektide sisulisest valmisolekust lähtudes. Ka nende vaev, kes sellest valikust välja jäid, pole loodetavasti luhta läinud: nemad saavad oma projektid esitada Euroopa Liidu avanevatesse tõukefondidesse.
2007. aasta lõpul 2008. aasta alguses on esimesed õnnelikud taotlejad – Kiltsi, Laupa, Koigi ja Haanja-Ruusmäe põhikoolid (viimane asub Rogosi mõisa territooriumil) ning Olustve-re Teenindus ja Maamajanduskool – saanud rahadoonorite heakskiidu. Raha on lubatud ka Vasta mõisakompleksi arendamiseks piirkonna haridus- ja turismikeskuseks.
Näiteks kuulsa ümbermaailma­reisija Adam Johann von Krusens­terni sünnimõisas oleval Kiltsi Põhikoolil on senini suhteliselt hästi läinud: aastate jooksul saadud 12 miljonit eest on korda tehtud tiibhooned ja peahoone fuajee. Norra abirahast oodatava 18 miljoni krooni eest peaks Kiltsi mõisamaja nii seest kui ka väljast oma sajanditetaguse hiilguse tagasi saama. Huvilised võivad seal juba praegu lisaks mõisakompleksi imetlemisele külastada mitut Krusensterni elu ja tegevust kajastavat püsinäitust.
Seevastu Järvamaa Türi valla Laupa Põhikoolis on seni kogu mõisa peale muinsuskaitsenõuetele vastavalt korda tehtud vaid kolm ruumi: fuajee koos trepiga, õpetajate tuba ja üks klassiruum. Norra abirahast saab mõis üle 17 miljoni krooni.
Kõik eespool nimetatud on tegijad ka külastusmängus „Unustatud mõisad”, kus aastal 2007. osales 36 kooli. Mõisakoolid olid külalistele avatud kuuel suvepäeval. Miinimumprogrammina toimus igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud oli näitused ja kohvikud. Lisaks korraldati koolide mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.
Mõned koolid, kes seni alati osalenud, võtavad alanud aastal küll aja maha, et järgmisel hooajal uue jõuga kaasa lüüa, ent uute tegijatena on liitunud Võidula, Tam­miste, Luua ja Sargvere mõisad. Mõ­nes neist praegu siiski kool enam või veel ei tegutse. Osalejate ni­mekirja leiab külastusmängu kodulehelt www.unustatudmoisad.ee.