int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
25.aprill 2008
 Nr. 16

tel.gif (1193 bytes)tel.gif (1193 bytes)tel.gif (1193 bytes)tel.gif (1193 bytes)tel.gif (1193 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

Töökuulutused
Oplehe ankeet
Serverit teenindab EENet

ÕpL

Rõõm muusikast ja muusika õpetamisest
 

Marje Lohuaru, EMTA välissuhete prorektor, Ene Kangron, EMTA koolimuusika instituudi dotsent, projekti Tallinna töösessiooni koordinaator

tausaus2.gif (113 bytes)

31. märtsist kuni 12. aprillini toimus Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemias rahvusvahelise koolimuusika eriala üliõpilaste intensiivprojekti kolmas töösessioon.

Euroopa Liidu haridusprogrammi Socrates/Erasmus raames läbiviidud projekt School Music in European Perspective on üks paljudest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) toimivatest EL-i toetatud projektidest. Osavõtt nendest on kujunenud õppetöö loomulikuks osaks.
EL-i toetatavaid muusikaprojekte on vähe. EMTA on osalenud EL-i programmides alates 1994. a, koolimuusika projektiga liitusime 2006. a. Meie osa projekti läbiviimisel oli kaalukas. Tallinnas toimunud lõpukoosolekul avaldati tunnustust meie muusikahariduse süsteemile ja õppejõududele.

Mitmekesine ja sisukas
Projektis osales kokku 40 tulevast muusikaõpetajat Euroopa kuuest kõrg­koolist. Esimene töösessioon toimus 2006. a Hollandis, teine 2007. a Saksamaal. Tallinnas toimunud sessioon lõpetas projekti.
EMTA koordineeritud töösessiooni põhiteema oli „Muusikalised tegevused – mitmekesine muusika­õpetus”. Projektis osalemine nõudis üliõpilastelt küllaltki mahukat kodust ettevalmistust: üliõpilased esitlesid oma maa muusikaõpetuse süsteemi ning õpetajakoolituse õppekava; diskuteeriti eelnevalt loetud muusikaõpetust ja -õppimist käsitleva artikli seisukohtade üle (P. Mak „Learning Music in Formal, Non-Formal and Informal Contexts”); esineti veerandtunnise kavaga lõppkontserdil.
Iga üliõpilane sai osaleda ka ühes kolmest töötoast, mida juhendasid EMTA õppejõud: vokaalimprovisatsioon (dots Anneliis Poll), instrumentaalimprovisatsioon (prof Anto Pett) ja džässrütmika (dots Tanel Ruben). Veel kuulus tunniplaani töö kõigist osavõtjatest moodustatud segakooriga. Noorte dirigentide käe all õpiti nelja prooviga selgeks kaheksa kooriteost osalevate maade heliloojatelt, mida esitati samuti lõppkontserdil 11. aprillil EMTA kammersaalis.
Lisaks said üliõpilased kuulata pro­jektis osalevate ülikoolide õppejõudude loenguid ning osaleda nende töötubades.
Väga hea vastuvõtu sai Igor Tõnu­risti pakutud praktikum: labajalavalsi õppimine, mida toetasid rahvapillidel Tuule Kann, Tarmo Kivisilla ja Toomas Torop ning tantsupartnerina ka Angela Arraste. Meie koorikultuuri ja eesti uuemat koorimuusikat tutvustas üliõpilastele Aarne Saluveer.
Kolmel päeval anti muusikatunde Tallinna koolides, valdavalt samades klassides. See võimaldas üliõpilastel tajuda õpetamist kui protsessi ning jõuda ka tulemusteni. Õpetamisele eelnes kohalike õpetajate näidistundide päev samas koolis. Üliõpilased hindasid koolipäevi kõrgelt. EMTA on tänulik kõigile partnerkoolidele: Tallinna Inglise Kolledž (õpetaja Liivi Urbel); Tallinna Prantsuse Lütseum (Liivi Sooaluste); Gustav Adolfi Gümnaasium (Moonika Tooming, Ly Tammerik, Merle Ilus); Jakob Westholmi Gümnaasium (Grete Koik); Kadrioru Saksa Gümnaasium, (Ester Pomerants, Reet Lend); Tallinna Reaalkool (Heli Roos, Kai Anier, Eve Karp). Projekti toetas ka Eesti Kultuur­ka­pital.

Raamidest välja
Marinus Verkuil, projekti koosta­ja ning sisuline juht, esindab Hollandit (Groningen Prince Claus Conser­vatoire). Tema sõnul on erinevused Euroopa riikide üldhariduskoolide muusikaõpetuses väga suured. Just nende erinevuste tõttu tundus idee üliõpilaste ühisprojektist ahvatlev.
Igal korraldaval ülikoolil on olnud võimalus tõsta esiplaanile just sellele maale ja ülikoolile iseloomulikke muusikaõpetuse aspekte.
Marinus Verkuili sõnul lahkuti Tallinnast rikastavate kogemustega ning ta on kindel, et projekti on mingil viisil võimalik jätkata.
Tommy Lindskog, Malmö muusika­akadeemia muusikaõpetuse didaktik, rõhutas, et projekt on ainulaadne: enamasti on Euroopa projektid suunatud instrumendiõpetusele ning üldhariduskooli muusikaõpetus jääb tihti tähelepanuta. Klassiruumis toimuval on aga oluline mõju ühiskonna eri as­pektidele, haridus on tähtis poliitiline ja sotsiaalne instrument.
Anneliis Poll, vokaalimprovisatsiooni töötoa läbiviija: „Läbisime harjutusi, mis olid suunatud kindlatele tehnikatele ja ülesannetele. Tegelesime impro-koori märksüsteemiga ning rakendasime seda ühisloomingus. Osalejad olid tublid. Eriti tahan esile tõsta meie koolimuusikuid, nende valmisolekut ja julgust olla töökalt loominguline. 
Rahvusvaheline projekt koolimuusikutele on väga vajalik. Näha ja kuulda mujal toimuvat avardab arusaamist siinse koolisüsteemi plussidest ja miinustest ning on kahtlemata stiimuliks eriala õppimisel. Koolimuusika ei saa ega tohi olla igav. Kooli lauluõpetaja panus isiksuse emotsionaalsel kasvatamisel on tohutu. See nõuab väga andekaid ja erilisi inimesi.”
Anto Pett, instrumentaalimprovisat­siooni töötoa läbiviija: „Enamik puutus vaba improvisatsiooniga kokku esmakordselt. Kaks esimest päeva ku­lus kohanemiseks kõik-helid-on-õiged-maailmaga. Alates kolmandast päevast tundus, et ühist loomingulist tegevust suudeti juba kohati nautida. Toetudes tagasisidele, loodan, et üliõpilased suutsid väljuda tavapärasest, õpitud-raamitud eneseväljendamisest muusika keeles. Mitu osalejat lubas entusiastlikult kasutada kursusel õpitut oma edasises töös lastega.

Üliõpilaste muljeid
Portugal: „Tulime Tallinna unistusega lund näha, kuid see ei täitunud! Oleme ülimalt vaimustatud eesti muusikaõpetusest ja suuri valikuvõimalusi pakkuvast muusikaakadeemiast. Õppisime siin nägema muusikahariduse perspektiive Portugalis.”
Saksamaa: „Meid tegi õnnelikuks rikastav kogemus improvisatsiooni töötubades. Võtame kaasa eesti tantsud kui osakese kultuurist, mida võisime tundma õppida. Tundsime end EMTA-s kui kodus!”
Norra: „Saime kaasa suure hulga uusi ideid ning loodame neid kasutada muusika õpetamisel. Euroopasse kuulumise tunne kasvas meis tublisti. Oleme üllatunud ja vaimustunud teie maa laulmise traditsioonist ning soovime arendada laulmist märksa enam ka Norra koolides.”

Õpetajate Leht © 1995 - 2003