Kuidas on läinud vene koolide eestikeelsele aineõppele üleminek?

NATALJA LAPIKOVA, Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse üldhariduse osakonna vanemspetsialist:
„Esimene õppeaasta on Tallinna vene õppekeelega koolides möödunud üldiselt probleemideta. Õpetajad olid ette valmistatud, koolides on tasuta eesti kirjanduse õpikud ja muud vajalikud õppematerjalid. Riik eraldas eesti kirjanduse õpetajatele ka raha.
Kõikides 10. klassides (osas koolides ka 11. ja 12. klassis) õpetati eesti kirjandust eesti keeles. Kahjuks ei saa öelda, et kõikides koolides ja klassides oskaksid õpilased keelt nii hästi, et eesti keeles õppimine neile mingeid probleeme ei valmistaks. Senini saavad põhikoolilõpetajad sooritada eesti keele lõpueksami algtasemel, mis ei ole piisav õppimaks gümnaasiumis eesti keeles. Neile õpilastele, kes on õppinud põhikoolis mitut ainet eesti keeles, ei ole eesti keeles eesti kirjanduse õppimine raske.
Ei ole saladus, et paljud õpetajad aitasid tunnis õpilasi, tõlkides osa õpetatavast vene keelde. See oli vältimatu. Arvan, et õpetajad ei teinud midagi halba, nad arvestasid reaalsust.
Järgmiseks õppeaastaks oleme samuti valmis. Koolid on oma valiku juba teinud ning eesti keeles hakatakse õpetama kas muusikaõpetust, ühiskonnaõpetust või mõlemaid koos (sõltub õpetaja olemasolust). Õpetajad on saanud vajaliku ettevalmistuse.
Probleemiks jääb õpilaste keeletase ja sellest tulenev valmidus õppida ainet eesti keeles. Kõige suurem kahtlus on mul ühiskonnaõpetuse suhtes. Aine ja õpik on ka emakeeles raske, rääkimata eesti keelest... Mina ei ole selles nii suur optimist, nagu eelmisel nädalal esitletud Emori uuringu tulemustest välja võis lugeda.
Soovitame Tallinna vene õppekeelega koolidel õpetada põhikooliklassides mõningaid aineid eesti keeles (kuigi see ei ole kohustuslik), see on tulevatele gümnasistidele eesti keeles õppimisel suureks abiks. Just seda eesmärki silmas pidades korraldasid Tallinna Haridusamet ja Tallinna Ülikool ühisprojekti, mille raames koolitati kursusel „Aine õpetamine kakskeelses keskkonnas” 180 õpetajat kõikidest vene koolidest. Kõik võtab aega!”

VJATŠESLAV GUSSAROV, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi direktor:
„Kindlasti on gümnaasiumiõpilaste jaoks üleminek eestikeelsele õppele kasulik. Meie lapsed õpivad juba neljandat aastat eesti kirjandust ja kultuurilugu eesti keeles. Eesti keele riigieksami keskmine hinne
on tõusnud 81,16 punktilt (2004/2005. õa) 86,27-ni (2006/2007. õa). Ära peab märkima õpetajate entusiasmi – nemad pidid eelnevatel aastatel kõik õppevahendid ise ette valmistama.
Sel õppeaastal õpetame eesti keeles ühiskonnaõpetust, järgmisel aastal lisandub muusika.
Väga õige samm oli alustada üleminekut just eesti kirjandusest, sest see aine on keeleõppele lähedane ja õpetajad on eesti filoloogid. Teiste ainete õpetamisega on asi aga keerulisim – seal on spetsiifiline terminoloogia. Õpetada tuleb ainet, mitte keelt.
Arvan, et praegu on viimane aeg paranda ka seadust – gümnaasiumilõpetaja võiks ise otsustada, millisel tasemel soovib ta riigieksami sooritada.”

IRENE KÄOSAAR, HTM-i rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja:
„Eesti kirjanduse õpetamine vene õppekeelega koolide 10. klassides sujub ladusalt. Kõikides koolides õpitakse tulemuslikult – nii õpilased kui ka õpetajad on eesti kirjanduse õpetamise eesti keeles omaks võtnud. Leitakse, et eesti kirjanduse õpetamisest vaid 10. klassis on vähe, ning kümme kooli kavandab järgmisel aastal õpetada eesti kirjandust eesti keeles valikainete arvelt ka 11. ja/või 12. klassis.
Eesti keele oskuse arenemisest ülemineku tulemusena on veel vara rääkida. Üks tund eesti kirjandust riigikeeles on eesti keele oskuse tugevaks parandamiseks vähe, kuid suurenenud on õpilaste julgus eesti keeles väljenduda ning õpetajate julgus eesti keeles õpetada.
Õpetajad on läbinud teises keeles aine õpetamise metoodika koolituse ning valdavad metoodikat hästi.Algatatud on uuring eestikeelse aineõppe läbinud õpilaste aineteadmiste ja eesti keele oskuse tulemustest, kuid adekvaatsed andmed saame alles mõne aasta pärast.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peavad kõik koolid 2008/2009. õppeaastal õpetama 10. klassi astujatele eesti keeles vähemalt eesti kirjandust ning omal valikul kas muusikat või ühiskonnaõpetust. Kõik vene õppekeelega koolid alustavad või jätkavad 2008/2009. õppeaastal eesti kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse või muusika õpetamist eesti keeles. 17 kooli õpetab järgmisel aastal nii ühiskonnaõpetust kui muusikat eesti keeles. 66% vene õppekeelega koolidest (41 kooli) õpetab järgmisel õppeaastal kohustuslikust kahest ainest rohkem aineid eesti keeles.
See näitab koolide valmisolekut ja aktiivsust eestikeelsele aineõppele üleminekul ning soovi jõuda
2011. aastaks eesmärgiks seatud 60% eestikeelse aineõppeni.”