Inimkaubandus on üks organiseeritud kuritegevuse liike, mis on nii ulatuselt kui ka tõsiduselt võrreldav teiste suurte ülemaailmsete probleemidega. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel satub Balti riikidest igal aastal inimkaubanduse ohvriks ligi 2000 naist ja tüdrukut.
Enamasti meelitatakse ohvrid võõrasse riiki ahvatlevate tööpakku­mistega, mis muudab riskirühmaks majandusraskustes olevad ja tööd otsivad inimesed. Nende hulka kuuluvad ka noored tööturule sisenejad, kes soovivad kiiresti palju raha teenida, kuid kes on väheste elukogemuste tõttu naiivsema ellusuhtumisega. Varasemad uurimused näitavad, et Eesti keskkoolitüdrukud ei taju end inimkaubanduse riskirühmana. Hea tööpakkumise korral on nad valmis võõrriigis illegaalselt töötama ning kandma teisigi riske.
Ohustatud ei ole ainult naised ja tüdrukud, vaid ka mehed, keda värvatakse peamiselt odava tööjõu vajadusel. Et mehed on inimkaubanduse ohvriks sattunud prostituutide teenuste potentsiaalsed ostjad, on problemaatikast tervikliku ülevaate saamiseks oluline uurida neidude kõrval ka noormehi ning keskkooliõpilaste kõrval kutsekooliõpilasi kui välismaal töötamiseks häid eeldusi omavaid oskustöölisi.
Uurimus „Inimkaubandus ja prostitutsioon – kutse- ja keskkooliõpilaste perspektiiv” püüabki seda tühimikku täita. Intervjueeritud ka-heksa fookusrühma hõlmasid nii eesti- kui ka venekeelseid kutse- ja keskkooliõpilasi. Eesmärk oli kaardistada noorte hoiakuid ja teadmisi inimkaubandusest, prostitutsioonist ja välismaale tööle või õppima minekust, koguda tagasisidet senistele inimkaubandust ennetavatele kampaaniatele ning prognoosida uute võimalike kampaaniasõnumite vastuvõttu sihtrühma seas.
Töö koosneb kuuest osast. Esmalt antakse ülevaade inimkaubanduse mõistest ning inimkaubanduse ja prostitutsiooni olukorrast Eestis. Seejärel esitatakse teoreetiline raamistik sotsiaalpsühholoogilisest hoia­-
kute ja stereotüüpide käsitlusest, mis on hiljem aluseks empiirilis­te tulemuste üle arutlemisel. Teoree­tilistele peatükkidele järgneb uurimuse eesmärgi, meetodi ja korraldusliku poole selgitamine. Neljas peatükk võtab kokku fookusgrupiintervjuudest saadud tulemused neljas alateemas: teadlikkus inimkaubandusest, prostitutsioon, välismaale tööleminek ja ennetustegevus. Aruande lõpetavad arutelu ning olulisemate tulemuste kokkuvõte.
Socio uuringukeskusel valmis sotsiaalministeeriumi tellitud uurimus eelmise aasta augustist novembrini. Töörühma kuulusid Helen Allik, Olavi Eikla ja Irja Toots.