„Kooli isejuhinduvust rõhutav mõtteviis ei tundu siiski olevat vähendanud vajadust välise toetuse järele. Pigem vastupidi, uurimuste järgi on selle tähtsus osutunud kooli arendamisel äärmiselt oluliseks” (Pentti Nikkanen & Heikki K. Lyytinen, „Õppiv kool ja enesehindamine”).
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna algatusel ja ESF-i
kaasfinantseerimisel käivitus 2006. aastal projekt „Koolikatsuja 2006+”, et toetada riigi tasandil elluviidavaid muudatusi õppeasutuste hindamistegevuses, sh nii sisehindamise rakendamisel kui ka nõustamisel.
Koolitused
Projekti raames koolitati 36 õppeasutuse kolmeliikmelisi meeskondi. Koolid valiti välja avalikul konkursil osalenud asutuste hulgast põhimõttel, et esindatud oleksid kõik maakonnad, eri koolitüübid ja omandivormid. Koolitusel osalenud viisid läbi sisehindamise ja andsid oma panuse metoodilise käsiraamatu koostamisse. Õppeasutused tõdesid, et kuigi sisehindamises polnud nende jaoks midagi uut, ei olnud terviklik, kindlatest kriteeriumidest lähtuv hindamine sugugi lihtne. Ka ei olnud paljudel õppeasutustel kogemusi personali kaasamisega hindamistegevusse. Õppeasutused, kus see õnnestus, märkisid, et see liitis meeskonda, aitas seatud eesmärke ja igaühe osa nendeni jõudmises mõista. Koolitusel osalenud hindasid kõrgelt üksteisega jagatud praktilisi kogemusi ja uusi kontakte.
Tallinna Ülikooli 240-tunnisel koolitusel osales 78 tulevast nõunikku, kes valiti välja avalikul konkursil kandideerinute hulgast. Koolid andsid hea hinnangu esimese rühma nõunikele, kes neid kursuse lõputööna sisehindamisel nõustasid. Nõunikud julgustasid õppeasutusi nende teadmisi ja kogemusi aktiivsemalt oma asutuse heaks kasutama. Õppeasutusi, kes oma häid külgi tagasihoidlikult esitlevad, üllatas, kui nõunikud külaskäigul nende tugevustele viitasid. Teise rühma nõunikel seisab õppeasutuste nõustamine veel ees.
Veebileht ja käsiraamatud
Nimetatud 78 nõuniku hulgast saavad lasteaiad, koolid ja kutseõppeasutused pärast sisehindamise aruande esitamist REKK-i õppeasutuste sisehindamise nõustamise osakonnale valida endale sobiva nõuniku.
Projekti käigus loodud veebileht
http://koolikatsuja.hm.ee tagab projekti materjalide kättesaadavuse ja pakub sisehindamisel infotehnoloogilist tuge. Välja on töötatud soovituslik sisehindamise aruande vorm, teatud erisustega lasteasutustele, üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele. Koostöös EHIS-e arendajatega on aruande vorm saanud elektroonilise kuju ja lingitud EHIS-esse, mis lihtsustab õppeasutuste tööd ja võimaldab aruandeid arhiveerida. Aruande vorm on kättesaadav projekti kodulehel.
Projekti toel on välja töötatud kaks metoodilist käsiraamatut. Üks avab õppiva organisatsiooni põhimõtteid ning annab teoreetilist nõu õppeasutuste juhtimiseks ja sisehindamiseks. Teine sisaldab projektis osalenud koolide ja nõunike praktilisi kogemusi ning soovitusi. Lähiajal jõuavad käsiraamatud kõikidesse õppeasutustesse.
Uuringud
Ühe olulise projektitegevusena korraldati õppeasutustes uuringud, mis andsid ülevaate sisehindamise praegusest korraldusest meil ja teistes riikides. Uuringu tulemused on lähiajal kättesaadavad ka projekti kodulehel.
Koolikatsuja projekt on otsi kokku tõmbamas, mis saab edasi? ESF-i uueks perioodiks 2008–2013 on planeeritud programm „Üldhariduse kvaliteedi parandamist toetava õppeasutuse välis- ja sisehindamissüsteemi rakendumise toetamine”.
Mis saab edasi?
Programmi üks tegevusvaldkond on õppeasutuste sisehindamise toetamine koolimeeskondade, -pidajate ja koolitajate koolituse kaudu. Teine valdkond on õpitulemuste välishindamise arendustegevus, millega parandatakse ja nüüdisajastatakse testiülesandeid, luuakse veebipõhine ülesannete pank õppeasutustele ning valmistutakse üleminekuks elektroonilisele testimisele. Rahvusvaheline haridusuuring PISA 2012, mis keskendub matemaatilise kirjaoskuse hindamisele, plaanib teha uuringu osaliselt elektrooniliste testidena. Kolmas valdkond on õppeasutuste tunnustamine parema kogemuse levitamise kaudu, kavas on töötada välja õppeasutuste tunnustamise statuudid. Programmi sihtrühm on üldharidussüsteemis osalejad (õppurid, õppeasutuse juhtkonnad ja pedagoogid, koolipidajad jt), rakendusasutus on haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakond ja elluviija REKK.
Oleme tee alguses ja tegevust tuleb jätkata, et õppeasutused mõistaksid sisehindamise ja nõustamise vajalikkust. Kui õppeasutuste juhid on saanud sisehindamise koolitust, siis õpetajate teadmised selles ning oskused oma tööd analüüsida on napid. Projektis osalejad julgustavad kõiki õppeasutusi sisehindamist läbi viima ja aruannet esitama.
HTM-i välishindamisosakond ja Koolikatsuja projekti juhtrühm on tänulikud osalenud õppeasutustele, nõunikele, ekspertidele ja koolitajatele. Olite head „kriitilised sõbrad”. Usun, et teeme ka edaspidi koostööd.