Eesti keele välisõpe toimub akadee­milisel tasemel ning diasporaas. Aka­deemilisel tasemel eesti keele õppe traditsioon on kõike pikem Helsingis: 1923. a avati seal eesti keele lektoraat, esimene lektor oli Villem Grünthal-Ridala. Teated esimeste eesti koolide kohta välismaal pärinevad 19. sajandi lõpu Kaukaasiast, Krimmist, Riiast ja Siberist. Nii akadeemilise välisõppe kui ka diasporaaõppe arengusuunad on määratletud Eesti vabariigi valitsuse kinnitatud strateegiates: eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmis (2005–2010) ning rahvuskaaslaste programmis (2004–2008).
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpetatakse diasporaas eesti keelt ja kultuuri 2008/2009. õppeaastal 42 kohas. Eesti riik on lähetanud õpetajad Petseri 2. keskkooli, Riia eesti keskkooli, Aleksandrovka keskkooli Krimmis ning Ülem-Suetuki põhikooli Siberis. Osaline üldharidus- ning eesti keele õpe toimub ka Soomes ja Rootsis. Lisaks saab eesti keelt õppida välismaa täiendus- ja pühapäevakoolides ning seltsides ja keelekursustel, sh Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hollandis, Saksamaal, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Gruusias (Abhaasia), Soomes, Lätis ja mujal. Eesti keelt õpetatakse seitsmes nn Euroopa koolis.
Eesti keele ja kultuuri õpet toetab meie haridus- ja teadusministeerium õppematerjalide saatmise, õpetajate täienduskoolituse korraldamise ning eesti keele ja kultuuri säilitamisele suunatud õppetööga seotud ja seda toetava tegevuse rahastamisega: metoodiline abi õpetuskohtadele, laste- ja keelelaagrid; õpetajate täienduskoolitus; õppereisid, õpetuskohtadevaheline suhtlus jms.
Eestis toimuvad igasuvised täienduskoolitused võimaldavad õpetajatel lisaks uute teadmiste omandamisele ka omavahelist arutelu õppetöö probleemide üle. Kolleegidega suhtlusest tuntakse diasporaas sageli puudust. Õpetajaid tuleb kokku maailma eri paigust, teemadeks on sageli keeleõppe metoodikaid puudutavad küsimused.
Et tõsta eesti keele ja kultuuri õpetuse taset ning pakkuda täienduskoolitust senisest suuremale hulgale õpetajatele, tuleb praegust täienduskoolitussüsteemi laiendada. Selleks on oluline saata Eestist täienduskoolituseks lektoreid ka õpetuskohtadesse – lisaks õppemetoodikate tutvustamisele tekiks siis võimalus anda näidistunde, juhendada õpetajaid otseselt, vaadelda tunde jpm. Selleks on haridus- ja teadusministeeriumil tänavu plaanis saata lektorid Põhja-Ameerikasse (New York ja Toronto) ning Vene Föderatsiooni (Petseri) sealseid õpetajaid nõustama.
Viimasel kahel aastal on välismaale tööle minna soovivate eesti keele õpetajate arv langenud. Ootame seda vastutusrikast ülesannet täitma kvalifitseeritud ning kogemustega eesti keele õpetajaid.