Meie majanduse senise arengu kohta on ajakirjanduses aeg-ajalt ilmunud üksikuid artikleid, kuid tulevikku käsitlevate kirjutiste osa on olnud tagasihoidlik.

Professor Jüri Sepp esitab artiklis „Eesti majanduse väljavaated” (ÕpL, 7.03.) kontsentreeritult Eesti Arengufondi tellimusel Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas tehtud rakendusuuringu tulemused, juhtides tähelepanu Eesti majanduse tulevikuprobleemidele. Viidatud artikli ilmumine on igati teretulnud. Hea oleks, kui sellele järgneksid põhjalikumad artiklid konkreetsete tööstusharude tulevikuväljavaadetest.
Eesti majanduses leiavad eelolevatel aastatel aset olulised struktuurimuutused, mis tähendab teatud tööstusharude kahanemist ja teiste osatähtsuse kasvu. Struktuurimuutustega üheaegselt peab kasvama ka tööjõu tootlikkus, vastasel korral ei ole me konkurentsivõimelised. Konkurentsivõimes teistele riikidele allajäämine tähendab meile õhukest rahakotti ja vähe vahendeid hariduse, kultuuri ja muude sotsiaal-majanduslike vajaduste rahuldamiseks.

Kuidas koolitussüsteem mõjutab eelseisvaid muutusi?
Struktuurimuutused toovad osas tööstusharudes kaasa töötajate koondamisi, teisal tekitavad täiendavat töötajate vajadust. Üldjuhul vabanevate ja vajatavate töötajate kvalifikatsioonid ei kattu. Olukorda leevendab ümberõpet pakkuv täienduskoolitussüsteem. Et hinnaliste seadmetega töötada, peab töötajal olema kõrge kvalifikatsioon.
Koolitussüsteemi areng mõjutab vahetult ettevõtete innovaatilisust, teadusmahuka toodangu (teenuse) osatähtsuse suurendamist, mis omakorda kajastub majanduse tootlikkuse kasvus. Siit kerkib küsimus, kui hästi meie ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutsekoolid ja ka üldhariduskoolid ühiskonna vajadusi rahuldavad. Analüüs näitab, et koolitussüsteemis hariduse omandanute koosseis ei vasta tööturu tänastele ja tuleviku vajadustele. See takistab Eesti ühiskonna edukat arengut.
Leidub poliitikuid, kes tahavad Eesti viia viie rikkama riigi hulka. Seda loodetakse saavutada teadusmahuka toodangu abil. Lahendamata on ainult küsimus, kust võtame inimesed, kes selle toodangu välja töötavad ja valmis teevad. Riikidevahelise haridusstatistika võrdluse põhjal meie koolitussüsteem neid täna piisavalt ette ei valmista. Õpetajate Lehe 15. veeb-
ruari numbri matemaatikalehekülgedelt selgub, et eeldused selleks praegu ka puuduvad. Vajame oma riigi läbimõeldumat arendamist. Ülalviidatud uuring ning Jüri Sepa artikkel annavad sellesse oma piisa.