Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu eestvedamisel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel on tehnoloogiaõpetajatele pakutud viimasel aastal täienduskoolitust. Projekt „Innovaatiline tehnoloogiaõpetus” koosnes neljast koolitusetapist. Esimese koolituse lektor oli Timo Tiusanen Turu Ülikoolist.

Õppematerjal „Picaxe”
Tehnoloogiaõpetajatele tutvustati õppe­materjali „Picaxe” ja näidati, mida mik­rokontrollerite (programmeeritavad mikrokiibid) programm võimaldab kasutada. Tutvustati mikrokontrollerite kasutama õpetamist Inglismaa ja Soome koolides ning anti metoodilist nõu. „Picaxe” võimaldab õpilastel kergesti mikrokiipe programmeerida ning luua nii huvitavaid rakenduslike väljundeid. Asja pluss on see, et mikrokiipe saab tuhandeid kordi ümber programmeerida. „Pixace” ja vastav arvutiprogramm (üle 40 lk) oli koolituses osalejate jaoks tõlgitud eesti keelde.
Tehnoloogiaõpetajad said „Picaxe” arvutiprogrammiga hästi hakkama. Valminud toodetest tehti näitus, iga osalenu esitles oma mikrokontrolleri toimimist ning tõi näited analoogsetest seadmetest meie igapäevaelus.
Loo Kool hankis pärast koolitust endale mikrokontrolleritel baseeruva õppematerjali. Õpilastel valmis selle abil valgustablooga töötav mudel. Töötati välja kohvikureklaam, mida juhib mikrokontroller. Kontrolleri idee võib võtta abiks nt rahakassa loomisel, mis laulab pärast iga mündi sisestamist laulukest, või ukse valmistamisel, mis paneb avanemisel tööle alarmi jne. Oluline on, et õpilane mõtleks toote ise välja, katsetaks seda ja teeks ise ka valmis.

Tehnoloogiline kirjaoskus
Seminari „Tehnoloogiline kirjaoskus” lektorid olid Jyväskylä Ülikooli õppejõud Pasi Ikonen ja Timo Rissanen.
Esitleti Ameerikas levinud tehnoloogiakasvatuse õppeainet. Tutvustati eesti keelde tõlgitud õpikut „Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid”. Demonstreeri-ti tehnoloogiakasvatuse koolikirjandust ning anti soovitusi õpetamiseks.
Praktiliste ülesannetena koostasid kursuslased viis mudelit/toodet, mida saab koolis õpilastega teha. Esmalt meisterdati papist kuup, millesse ehitati väntsüsteem. Õpetaja mõtles ise välja huvitava lahenduse. Teiseks meisterdati sild, mis pidi vastama kindlatele tingimustele. Kolmandaks loodi rühmatööna võimalikult kõrge torn etteantud materjalidest. Neljandaks valmis pneumaatikal põhinev toode ja viiendaks elektriõpetusel põhinev lüliti.
Loo Koolis ehitasid poisid väntmehhanismi abil töötava kõristi.

Tehnoloogiakasvatus
Koolitusseminari „Innovaatiline tehnoloogiakasvatus” põhilektorid olid Soome kasvatusteaduste doktor Esa-Matti Järvinen ja projektijuht Arto Karsikas Oulu Ülikoolist – projekti „Teknologiakasvatus NYT!” organiseerijad. Eesti lektorina esines Mart Soobik, tutvustades projekti „Innovation Edu-cation”. Ettekandeid ilmestasid näited, slaidid ja tooted. Mitmed soomlaste artiklid ja koolitusmaterjalid olid tõlgitud eesti keelde, nt „Tehnoloogia õpetamine ja loovus”, autoriks E.-M. Järvinen ja „Loovust õhutavad õpetamismeetodid”, autoriks Hanneleena Levävaara.
Praktiliste ülesannetena valmistasid õpetajad elektroonika vallas valgusanduriga toimiva seadme, pneumaatika valdkonnas tehti kummivoolikuid ja süstlaid kasutades plastikmaterjalidest liikuv seade, mehhaanikas puidust ja papist liikuv-keerlev seade. Koolituse käigus valmisid papist arstitoolid, isekallutajad, autotõstukid jne.
Tehnoloogiatundides on lubatud katsetada ja katsetamisel ka eksida. Et tehnoloogia areneb pidevalt, pole selles valdkonnas lõplikke lahendusi. On hea, kui koolis saab tehnoloogiaõpetust siduda teiste õppeainete ja eluvaldkondadega. Õpetamisel on motoorsetele oskustele, toodete loomisele ja disainimisele vaja lisada rohkem probleemipõhist õpet, arutelusid, rühmatööd. Tähtis on koostööoskus.
„Hea Eesti idee”
Õppeaasta lõpetasime toreda üritusega „Hea Eesti idee”, mis toimus 26. mail Viimsi Keskkoolis. Osales üle 230 õpilase üle Eesti. Palju töid oli elektroo­nika rakenduste kohta, põnevaid liikuvaid mänguasju, kodus vajaminevaid originaalse konstruktsiooniga esemeid ja hobideks kasutatavaid tooteid jne. Loominguline tase oli väga kõrge.
Märkimist väärib Tallinna Arte Güm­naasiumi õpilase Ivo Brendt Õunapuu kell, millel olid osutite asemel liikuvad tasapinnad. Tallinna Nõmme Põhikooli kolm tüdrukut tõid näitusele puidust lauakombinatsiooni. Mitme huvitava tööga olid esindatud Rõuge Põhikool, Tallinna 21. Kool, Loo Keskkool, Haap­-
salu Sanatoorne Internaatkool, Tarvas­tu ja Kärstna põhikool, Vastse­liina Gümnaasium, Vana-Vigala Põhikool, Viljandi Valuoja Põhikool, Pärnu Koi­dula Gümnaasium, Viimsi Keskkool jt. Kõikide toodete autorid ja nende juhendajad said diplomi, lisaks Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu väljapandud auhindadele oli väljas Robert Bosch Eesti elektrilised töövahendid.
Näituse ajal töötasid kaks töötuba, kus õpilased said õpetajate ju-hendamisel teha mootori jõul liikuva põrnika („põrra”) ja/või valgusdioodlam­biga (valvuriga) mobiiltelefonihoidja.
Eesti Nokia on meie kasvav noorsugu, kes jälgib tarkust „Üheksa korda mõõda (mõtle, uuri, katseta) ja üks kord lõika (koosta toode, näidis)”. On viimane aeg hakata rajama meie koolidesse nüüdisaegselt sisustatud tehnoloogiakeskusi, kus poisid ja tüdrukud saaksid teoks teha oma innovaatilisi ja tehnoloogilisi unistusi.
Tänusõnad kolleegidele ja õpilastele toreda ning sisutiheda koostöö eest.