Strasbourgis eurooplaseks kasvamas

Euroopa Parlamendi programm „Euroscola” viis 25 Tabasalu Ühisgümnaasiumi noort Stras­bourgi arutlema eakaaslastega Euroopa tuleviku teemadel.

22 riigi õpilased said võimaluse tutvustada oma riiki, diskuteerida töögruppides ning tutvuda hiiglasliku parla­mendihoonega.
6. märtsil mängisid ka Tabasalu Ühisgüm­naasiumi õpilased Stras­bour­gis läbi Euroopa Parlamendi liikme töö­päeva. 16–18-aastased noored, keda oli kokku üle 500, istusid Louise Weissi parlamendihoone suurimas saalis massiivsetel nahktoolidel ning andsid keskkonna, transpordi, energia jt teemadel poolt- ja vastuhääli. Selline „ninapidi poliitikasse vedamine” on osalejate hinnangul igati õigustatud, sest madal valimisaktiivsus ja teadlikkus poliitikas toimuvast ei ole üksnes Eesti probleem. Õpilased tundusid siiski päris hästi ühiskonnas toimuvaga kursis olevat ning väljendasid häälekalt oma seisukohti.
Iga maa esindus tutvustas ühe minuti jooksul oma riiki ja kooli. Ettekanded jäid küllalt ühetaoliseks: kõik rääkisid oma koolist ja kiitsid kodumaa ilu. Eestlannade esitus eristus selgelt massist. Tabasalu kool oli nii esituse sisu kui esinejate valiku strateegiliselt hästi läbi mõelnud – heledajuukseliste Liisi Kruusimaa ja Meelika Mülla saali sisenemisel kostsid ka viimasesse ritta kuumavereliste (meessoost) lõunamaalaste tunnustavad hüüatused. Tutvustus sisaldas ka välismaalastele tuntud märksõnu „Skype”, „James Bond” ja „Minoxi kaamera” (minifoto­aparaadi leiutaja Walter Zapp kolis 16-aastaselt perega Eestisse, kus 1936. tehti tema loodud Tallinna Minoxiga esimesed proovivõtted – K. H.).

Noorte mured
Noored tundsid huvi Euroopa Liidu jätkuva laienemise ja ühtse välispoliitika vastu (vihjates liikmesriikide erinevale reageerimisele Kosovo iseseisvumise puhul). 21. sajandi noorele iseloomulikult olid õpilastele hingelähedased ka keskkonnaküsimused.
Identiteediprobleemid vaevavad nii Suurbritannia kui Madalmaade noori. „Millegipärast ei tunne me end eurooplasena,” sõnas Belgiast pärit nooruk. Muretseti ka immigrantide ja võõrtööliste loiu integreerumise pärast. „Nad ei õpi ju korralikult keelt selgeks,” muretses inglise noormees. Parlamendi ametnike sõnul peab selle küsimusega tegelema iga riik iseseisvalt, sest Euroopa Liit on eelkõige ma-
jandusorganisatsioon ega pea siseriiklikke küsimusi lahendama.
Vastustest jäid kõlama märksõnad „solidaarsus”, „teiste aktsepteerimine”, „rikkam aitab vaesemat” jne.
„Igal Euroopa Liitu kuuluval rahval on võimalik tunda end eurooplasena, kaotamata rahvustunnet,” sõnas parlamendi ametnik Otmar Philipp.
Keeleõppe ja suhtlemisoskuse aren­da­miseks mängiti mälumängu „Euro­game”, kus iga õpilane pidi otsima enda meeskonda kolm eri rahvusest noort. Küsimused olid eri keeltes ning tuli leida vastavast rahvusest õpilane, kes kaaslastele küsimuse ära tõlgiks.
Mängule järgnesid n-ö tõsisemad arutelud töörühmades parlamendi väiksemates saalides. Teemad olid nt „Eu­roopa tulevik”, „Keskkond, transport ja energia”, „Sotsiaalpoliitika ja tööhõive” jne. Iga töörühm kandis lõppistungil plenaarsaalis ette keskustelude tulemusel sündinud raporti. Kuigi vaidlused muutusid kohati üsna tuliseks, jõudsid kõik grupid lõpuks konsensusele.
Ilmes inglise keele oskuse väga ebaühtlane tase (eestlaste keeleoskus oli hea) ning suhteliselt ühtsed arusaamad majandus-, keskkonna- ja muudes küsimustes. Hüüatus „Miks kontrollib majandus meid, kui peaks olema hoopis vastupidi?” pälvis valju aplausi.
Iga grupp töötas välja nn seaduseelnõu, mida tutvustati „täiskogu istungil” ning mille üle 500 õpilast hiljem hääletama asusid. Valdav enamik noori pooldas ühisraha euro kasutuselevõtmist ning leiti, et iga liitu kuuluva riigi keel on oluline. Seepärast ei kiidetud heaks ühe töökeele kasutamist. Vastu oldi aga ühisele õppekavale – ilmselt peetakse utoopiliseks, et Kreeka, Itaalia ja Eesti noor täiesti identse õppekava läbivad.
„Oleme tugevad vaid siis, kui suudame olla tolerantsed ning solidaarsed kõikide liikmete ja rahvuste suhtes. Muutumata sealjuures ühtlaseks isikupäratuks massiks,” lõpetas Philipp õpilastele kustumatu mulje jätnud päeva. Sisse toodi liikmesriikide lipud ning esitati Euroopa Liidu hümn.
Eesti noori saatsid Tabasalu Ühis­güm­naasiumi õpetajad Kaider Vardja (aren­dusjuht ja kirjandusõpetaja), Ene Alttoa (ajalugu ja ühiskonnaõpetus), Alari Laht (IT-spetsialist), Tiina Mänd (eesti keel ja kirjandus) ning Kadri Leek (bioloogia).

Õppereis laiendab silmaringi
Kaider Vardja, kuidas valmistusite Eu­roscola päevaks?
„11. klassi õpilased Liisi Kruusimaa, Meelika Mülla ja Gerti Saaler võtsid osa Euroopa-tundmise viktoriinist. Tüdrukud saavutasid esikoha ja sellega kaasnes võimalus sõita Strasbourgi. Ettevalmistus viktoriiniks oli töörohke, materjali tuli omandada üpris palju.
Enne sõitu arutleti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaga Euroopa Parlamendis arutlusele tulevaid teemasid ja probleeme. Tundides käsitleti Euroopat puudutavaid küsimusi. Kuna õppereis hõlmas ka Pariisi vaatamisväärsusi, võeti needki läbi.
Oma riiki ja kooli tuli tutvustada ühe minuti jooksul, aga rääkida oleks olnud nii palju! Liisi ja Meelika püüdsid lühikesse aega mahutada olulisima.”
Mis on õppereiside eesmärk?
„Eeskätt soovime õppimist mitmekesistada. Tahame parandada keeleoskust, õppida sügavamalt tundma euroopaliku kultuuri ühiseid põhiväärtusi ja mitmekesisust ning aktsepteerima erinevusi inimeste mõtte- ja elulaadis. Õppereisid aitavad süvendada ka meeskonnatöö oskust. Harjume tegema koostööd teiste maade õpilaste ja õpetajatega, saame sellest innustust ja kasutame kogemusi oma koolis.
Kõige selle kaudu suureneb kooli avatus – oskame end paremini identifitseerida ning kohaneda eluga Euroopa Liidus. Harju­me end tundma dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eestis ja Euroopas. Tunneme, et meie kool on üks kool Euroopas
Kolmandat aastat osaleme ka projektis Comenius, projektipartne­rid on sellel õppeaastal Itaaliast, Luk­semburgist, Prantsusmaalt ja Saksa­maalt. Meil on sõpruskoolid veel Norras, Soomes, Poolas, Valgevenes.”

Tabasalu õpilaste muljeid
     Saime palju uusi teadmisi Euroopa Parlamendi ja töö kohta, mis toimub istungitesaalis. Nägime, milline on Euroopa Parlamendi maja.
     Saime juurde rohkem enesekindlust.
     Mulle pole kunagi poliitika meeldinud ja ma pidasin poliitikute tööd igavaks. Aga tänu sellele kogemusele mõistsin, et see võib isegi põnev olla.
     Nüüd tean, et poliitikut minust ei saa.
     Parlamendisaadikute toolid olid liigagi mugavad...
     Tunne, see teadmine, et olen istunud eurosaadikute kohtadel, arutlenud ja hääletanud, on lihtsalt kirjeldamatu.