Meie õpilastest peaksid saama töökad, õppimistahtelised, aktiivsed ja head inimesed, kes loovad täisväärtuslikud pered, kus lapsed kasvavad oma vanemate eeskujul ning kõik saavad olla õnnelikud.
Mõniste Kool on lasteaed-põhikool Eesti lõunatipus. Lasteaias on kaks liitrühma, põhikooliosas õpib 102 õpilast. Kokku on kooliperes 161 liiget.
30. novembril Paides toimunud maakoolide koosoleku protokollis on loetletud tugeva maakooli tunnuseid. Ühe tunnusena märgiti, et kolmandas kooliastmes õpib 30?51 õpilast. Meil on see arv praegu 47, aga kahe aasta pärast, kui keegi ära ei koli, on meil kolmandas kooliastmes vaid 29 õpilast. Kas me siis ei kuulu enam tugevate põhikoolide hulka? Kas saame jääda tugevaks, kui meie eelarve väheneb? Millest siis algab allakäik?
Teiseks kriteeriumiks pakuti tugevate õpetajate olemasolu. Olen nõus. Samas tean, et isegi siis, kui on loodud väga head töötingimused, koolis valitseb mõnusalt töine mikrokliima ja uut tulijat püütakse igati toetada, on õpetaja leidmine ja tööle meelitamine koolijuhile paras oskustükk.
Mis mõõdab tugevust?
Me ei tohiks nii palju rääkida õpetajate madalatest palkadest. Mis mulje jääb keskkooli lõpetanud noorel õpetaja ametist, kui ta kogu aeg kuuleb, et õpetajate palgad on väiksed ning et õpetajaid koolis mõnitatakse, nende töö on raske, igav ja närvesööv. Me kurdame õpetajaameti ebapopulaarsuse üle, kuid oleme ise selle olukorra tekitanud ja peame hakkama tõsiselt tegelema õpetaja maine tõstmisega.
Tugeva maakooli kolmandaks tunnuseks pakuti nüüdisaegset õpikeskkonda. Meil on uus koolimaja, uus poiste tööõpetusmaja ning ehitatakse kooli spordi- ja huvitegevuse keskust. Meil on õuesõppe klass metsade rüpes ja talviti suusarajad kooli taga männikus. Meil on kogu koolimajas intraneti võrk ja WiF-i ala, kõigil põhikohaga õpetajatel sülearvutid, uued arvutid arvutiklassis, SMART-tahvel ja e-kool. Kas see on nüüdisaegne õpikeskkond? Või määravad tänapäevasuse uued õppemeetodid?
Õpikeskkonna loomisel oleme palju saavutatud projektide toel. Kas kooli­juht peakski olema aktiivne projektikirjutaja ja innustama ka õpetajaid projekte kirjutama? Ei ole ju normaalne, et õpetaja peab oma ideede elluviimiseks leidma kõigepealt rahastamisvõimaluse. Samas loob projektitöö lisaväärtusi ja -võimalusi.
Tugevat põhikooli peaksid iseloomustama ka hästi toimivad tugisüsteemid. Viimastel aastatel ei ole olnud meie koolis väljalangejaid tänu õpetajate innukusele ja koostööle. Kui suureks aga saavad venida õpetajate tööaja piirid? Kindlasti tunnetab õpetaja oma vastutust, kuid sageli polegi õpetajal õpilase kodus koostööpartnerit. Tuleb „lõhkuda jääd” ja selgitada, et kool polegi nii jube koht ning õpetajaid pole tarvis karta.
Kuidas defineerida nõrka kooli?
Vähemalt algkoolis peaks laps saama käia kodu lähedal. Mõnistes oli laste­aia ning põhikooliosa liitmine õige samm. Enne seda toimusid vaidlused ja arutelud. Maakonnas on koostatud koolivõrgu arengukava ja Võrumaa hariduse arengukava ning aastani 2010 peaksid need dokumendid andma meile suuna ja mingil määral ka kindlustunde. Samas teame, et põhikoole suletakse jätkuvalt. Omavalitsused peaksid sulgemisotsuseid tehes järgima maakonnas kokkulepitut.
Ka riiklikus poliitikas on rõhutatud senise koolivõrgu säilimise olulisust. Miks siis mõned koolid ikkagi hääbuvad? Nad ei ole ju olnud kogu aeg nõrgad. Kuidas nõrka kooli defineerida, on muidugi põnev küsimus. Ehk peaks riiklikult rakendama hoobasid, et volikogude otsus kool sulgeda oleks põhjalikult kaalutletud.
On veel palju olulisi kriteeriume, mille alusel saab koole liigitada nõrkadeks või tugevateks, kui see üldse vajalik on. Võib-olla siiski on, kas või iseenda võrdlemiseks teistega. Kindlasti lisaks tugevust huvitegevuse võimaldamine ja koostöö hoolekoguga.