Nõva vallast on uuel Eesti ajal kolmandik elanikest ära kolinud. Õpetaja Virve Tauts õppis Nõva koolis neli esimest aastat, läks siis Tallinna spordiinternaatkooli, Haapsalu 1. keskkooli, Tartu ülikooli, on nüüd Nõval tagasi ja sellest õppeaastast valitud oma vana kooli direktoriks.

Õpetaja Tauts tahtis väiksena kangesti saada väga kuulsaks sportvõimlejaks, juba Nõva kooli internaadis olid voodiotsad ikka rohkem nagu rööbaspuud. Aga saatus tahtis, et see spordialagi kustutati Eestis edendatavate nimistust. Virvest sai kehalise kasvatuse õpetaja. Kõige kauem on ta seda tööd teinud
Tallinna kunstigümnaasiumis, on olnud lasteaia liikumisõpetaja, aeroobikatreener, Nõval käis esialgu võimle­misõpetajat asendamas. Kuni jäigi. Enne tema tulekut oli kooli ebaõnnes­tunult direktorit otsitud. Oma inime­sel on siin muidugi lihtsam.

Kõik lapsed hoolega loetud
Läänemaal tubli väikekooli tiitli välja teeninud Nõva põhikool karjääritegemiseks naljalt ei sobi. Tänavu tuleb kooli 21 poissi ja neli tüdrukut, 1. ja 2. klassi mitte kedagi. 6?7 mudilast käib laste päevahoius, aga lasteaeda-põhikooli, nime poolest Nõva kooli praegu veel teha ei anna, sest väikeste ruumid ei vasta nõuetele. „Meil on kõik rangelt arvel, veel sündimata lapsedki üles loetud,” naerab direktor.
Pisikeses pikerguses Nõva vallas jääb enamiku koolitee siis liiga pikaks, kui neid Ristile, Orule või Pürksi vedama hakata. Liiatigi on väike kool valla elu tõeline keskus, sest kõik üritused korraldatakse koolile ja vallale korraga. Kuidas sa teedki diskot koolis, kus igal tüdrukul on viis partnerit. Nii käivad Nõval koolipeod nagu Kihnu saarel: 5-aastane tantsib 75-aastasega. See on nagu perepidu. Ja vallarahvas on raudselt oma kooli poolt.
„Meil on vallaga jumalast head suhted,” ütleb Virve Tauts, kes ka ise on vallavolikogu liige. Tänavu lõpetas Nõ­va põhikooli viis poissi, kõik läksid edasi õppima, üks koguni Tallinna inglise kolledžisse. On mindud ka saksa gümnaasiumidesse, sest võõrkeeleõpetus on koolis aastaid olnud heal järjel.
Direktor meenutab oma minekut Nõva metsast TSIK-i 5. klassi. Hulk kilomeetreid oli ainuüksi bussipeatusesse ja siis veel ümberistumine. Kes viib lapse pealinna ja toob ta igal nädalavahetusel Tallinnast koju tagasi?
Virve Tauts meenutab heal meelel oma isa Lembit Kukermaad, kes Varikul aastakümneid kolhoosi juhtis, Läänemaa parima majandijuhi tiitlit kandis ja tütre pürgimusi igati toetas. Nii on koolidirektorilt oodatav autoriteet, rahvainimese moodi olemine siinkohal osalt ka päritud.

Kruusatee ja teised trumbid
Tagantjärele arvab Virve Tauts, et minna ei ole siiski väga raske, olulisem on leida tee tagasi. Tal on kõik sõbrad Tallinnas alles. Nad on õnnelikud, et neil on koht, kuhu aeg-ajalt tulla – oma rahvateatriga ja Eesti vaat et ühe kaunima rannaga surfajate meelispaik Peraküla, kus Virve Tauts nüüd elab.
Nõvale ei saa kuskilt poolt tulla nii, et kruusatee ette ei jääks. Nii mõtiskleb Virve Tauts, et ehk annab oma vana kooli eriolukorras koolide nimekirja panna. Muidu on seal ikka väikesaarte koolid olnud, aga nüüd on seadusesse eriolukorrana lisatud ka kruusatee. Taotluse Nõva kool sellesse nimistusse lisada on Nõva vald haridusministeeriumile juba ära saatnud. Kui õnnestub, saab Nõva põhikool siis ka uue pearaha koefitsiendi.
Päris tugev trump on Nõval ilus uus koolimaja, täpselt nagu vana puidust mõisahoone, mis vammi pärast maatasa tõmmati. Kui vilistlased kokku tulevad, ei saa paljud arugi, et see ei ole nende vana koolimaja, mõtlevad, et lihtsalt tublisti remonditud. Uus maja läks käiku 2002. aastal, ehitati ainult neli kuud. Maksis 10 miljonit, millest poole pani riik ja teise poole vald. Jutud sellest, nagu oleksid mängus olnud ameeriklased, kes tahtsid Nõval tulevastele NATO ametnikele ingliskeelset keskharidust anda, ei vasta tõele. Nad ajasid asja, aga raha ei leidnud. Õpilased oleksid üle Eesti Nõvale kokku sõitnud, neile oleks pidanud õpilaskodu ehitama. Asi jäi soiku. ÕpL-ile andis sellekohase ajaloolise selgituse kooli ja valla kauaaegne juht Aino Aarniste. Nõva rahval on tagantjärele hea meel, et kõnesolevad 10 miljonit krooni leiti. Nii sai ju mõisahoone taastatud. Ehk õnnestub ka kool säilitada.

Igav igatahes ei hakka
Nõval ei olegi muud lühtritega saali kui koolimajas ega teist võimlat kui koolimaja juures. Väikeses vallas ei ole ka muid kultuurijuhte ega sporditöö eestvedajaid kui need, kes koolimajast võtta. Nii et pea kõik, mis vallas toimub, on paljuski koolirahva välja mõeldud, läbi viidud.
Virve Tauts meenutab heal meelel, kuidas ta käis tantsu­ansambli Nõva Hongad mees­tantsijatega Tallinnas turnipeol. Pera­küla teatri juht Viive Ernesaks valis muusika, Virve Tauts kavandas püramiidid. Kohtunikud olid niisugused üle riigi tuntud mehed nagu Peep Aaviksoo, Johannes Kert. Poolesajast etteastest tunnistati Nõva meeste kava 9. koha vääriliseks.
Praegu peab Virve Tauts plaani kuulutada välja külade aasta kestev võistlus eri spordialadel. Talvine mängude päev, mil kogunesid lauatennise, koroona, kabe austajad, tõi kokku palju inimesi, noori ja vanu. Koolidirektor ise ei olnud lauatennist oma 30 aastat mänginud, lõi kaasa, tuli hästi välja. Siis oli Nõval veel jüri­öö teatejooks, Virve Tauts tegi kodus juhendid, tõrvikud, teatepulgad. Kogunes kaheksa võistkonda, teiste hulgas jooksjatena tuntud Uusorgude pere ja teised, kes kunagi pole jooksnud, aga jätsid sünnipäevapeogi sinnapaika ja tormasid Siilimäelt kooli poole minema, umbes 2,5 kilomeetrit. Kahetsesid finišis, et diskot polnud lõpetuseks plaanis. „Oli vahva,” ütleb spordijuht Tauts.
Ja elu läheb sama jutiga edasi, kui ei juhtu nii, et Nõva väikevald mõne suuremaga liidetakse. Mõndagi võib siis kaduma minna, eelkõige suur sidusus, mis Nõval inimeste vahel on.