Piiritaja tuleb mai lõpu poole viimaste hulgas ja lahkub esimeste seas augustis lõpus. Eks tal on ka pikk maa tulla, kauge minna. Minek toimub pärtlipäeval ja lausa kella pealt, nagu pääsukestelgi. Kui piiritajad läinud, muutub taevaalune kohe kurvapoolseks. Lasnamäel vallutavad selle taas kajakad ja tuvid, kes olid vahepeal läinud närviliseks, kuna ei suutnud len­­nukiiruses ja -osavuses piiritajatega võistelda.
Pärtlipäev on tähtis päev, esimene sügisepäev. Pärtlipäev on seene-külvi-päev: „Lastele räägiti, et pärtlipäeval vanamees kolmejalgse valge hobuse seljast külvab seeni. Öösi pidi külvama” (Mihkli). Pärtel paneb humalale viimase viha sisse. Pärtlipäeval käiakse kosjas. Pärtlipäeval kaovad pääsukesed, need arvatakse kogunevat pärtliõhtul järve põhja ja veetvat seal talve. See on üleilmne ja üldinimlik uskumine, tuntud nii lätlastel kui kaugel Egip­timaalgi. „Pärtlipääväl (24. august) minevät pääsläse är järve, mõnõ kalamehe olõvat talvõl kallu püüden terve rea pääsläisi löüdnü ütstõõsõ hannan kinni” (Vastseliina).
Rahva meeles ja keeles ongi piiritaja pigem pääsuke. Piiritaja vanem nimetus on piirpääsuke ja piiripääsuke, müüripääsuke, tornipääsuke, laanepääsuke, mustpääsuke (vrd soome tervapääsky). Pääsukeste kombel ennustab ka piiritaja kehvi ilmu: teda nimetatakse ka vihma- ja tuulepääsukeseks, „sest vihma aegu ja vihma eel on alati nende pääsukeste mängu kuulda” (Mart Mäger). Piiripääsuke ja tuulepääsuke tundub igatahes palju kenam nimi olevat kui teaduslik-steriilsevõitu piiritaja.
Imetlusväärne on täpsus, millega piiripääsuke suudab täielt kiiruselt pesaavasse kaduda. Ta ei eksi – aastate jooksul on piiripääsukese poeg ainult üks kord lahtisest aknast tuppa lennanud ja õnnelikult jälle välja pääsenud. Piiripääsukesed teevad halva ilmastiku korral toiduotsinguil pikki öiseid, väidetavasti isegi sadade kilomeetrite pikkusi rändeid. Kui vanemad on toiduretkel, langevad pojad kauaks ajaks tardunne. Pojad n-ö lennuvõimestuvad augusti algul ja iseseisvuvad kohe pärast enda pesast välja kukutamist – selge see, eks nad peavad ju kuidagi pessa tagasi saama. Esimest korda läbi teha on see neile ilmselt kõige raskem eksam. Esimene eksam.
Piiripääsuke pole meil nii harilik nagu pääsuke, omal ajal peeti teda võõramaa tulnukaks. Seda enam pole põhjust teda eemale peletada, kui ta juba on võtnud ette inimese kõrvale elama asuda.