Keel toimib teadmiste vahendajana igas aines. See mõte pole Eestis küll võõras, kuid hoolimata sellest, et suhtluspädevus on õppekava üks üldpädevusi, pole täpsemalt teada, kuidas jagavad aineõpetajad ja emakeeleõpetajad vastutust selle õpetamise eest. Püüdsin enda väitekirjaga selles küsimuses selgust tuua ja töötasin välja raamistiku, kuidas edendada keeleteadlikku aineõpetust. Ühtlasi arutlesin, millise osa keeleteadlikkusest peaks jätkuvalt tagama emakeeleõpetus.  Mis on keeleteadlik aineõpetus?  Keeleteaduslikust vaatenurgast võib õppimist tõlgendada suhtlemisprotsessina, mille tulemus on teadmine. Keeleteadlased peavad üheks õppimisel nähtamatuks jäävaks probleemiks seda, et keeleliste erinevustega ei arvestata õppimisel piisavalt. Ainealased tekstid on keerukad eri moodi, mistõttu ei ole mõistlik ka lugemist ja kirjutamist … Jätka Keeleteadlik aineõpetus – möödapääsmatu suund koolis lugemist