Mürgine mehelikkus klassiruumis muudab naisõpetajad nõutuks

Eesti koolipoisid on juba mõnda aega olnud lummatud sisuloojatest, kes ärgitavad neid oma õigusi naistelt tagasi jõudma. #MeToo liikumisele vastanduv manosfäär võrdleb muu hulgas naisi ja autosid – mõlemaid on võimalik välja vahetada, kui selleks tahtmine tekib. Ühtlasi leiavad sellise mõtteviisi propageerijad, et haridussüsteem on poistevaenulik, mistõttu peetakse naisõpetajale vastuhakkamist omamoodi kangelasteoks.

Abiõpetajate värbamine pealinna lasteaedades jätkub

Osa lasteaedade abiõpetajaid uskus pimesi, et eesti keele B2-taseme nõude rakendamine venib. Kuid 301 Tallinna abiõpetajat said suvel ametist priiks ja lasteaiad värbavad uusi töötajaid.

Kell üheksa pidi saama reegliks. Tallinnas tehti erand 60 protsendile koolidest

Septembrist peavad koolitunnid algama üldjuhul kell üheksa või hiljem, kuid erandite hulk näitab, kui keeruline on üht reeglit väga erinevates koolides rakendada. Tallinnas on 60 üldhariduskoolist 36 saanud loa alustada vähemalt osa õpilastega päeva enne kella üheksat. Rapla Vesiroosi koolis on nihutatud päeva algus kella üheksale. Luunjas on aga tekkinud õiguslikult küsitav olukord: hoolekogu soovis alustada koolipäeva kell üheksa, tunnid aga algavad sellest hoolimata kell 8.15. Ministeeriumi hinnangul pole olukord õigusaktidega kooskõlas.

Kutse- ja põhikoolid ootavad TI-hüpet pikisilmi

TI-hüpe laieneb sellest aastast ka kutse- ja põhikoolidesse. Kui keskhariduses pääsevad ITI-rakendusele lisaks õpetajatele ligi ka õpilased, siis põhikoolis veel mitte. Et põhikooliõpilased kasutavad tehisaru sisuliselt samas mahus mis gümnasistid, peab osa sellist lähenemist liiga ettevaatlikuks. TI-hüppe eestvedajad soovivad aga vajalikud analüüsid ja järeldused enne ära teha kui litsentsid ka noorematele välja jagavad. 

Eesti ei saa endale lubada huvihariduse nõrgestamist

Mihkel Tikerpalu: „Huviharidus ei ole kulu, mille arvelt eelarves kokku hoida. See on üks kõige suurema ühiskondliku tasuvusega investeeringuid, mida Eesti riik teha saab. Küsimus ei ole selles, kas me saame endale huviharidust lubada. Küsimus on selles, kas me saame endale lubada selle nõrgestamist või, veel enam, sellest loobumist.“

Miks ma olen õpetaja?

Heleriin Paeoja: „Kõige olulisema osa õpetajatööst moodustavad minu jaoks inimesed minu ümber. Mõnikord pärast tundi ei tule õpilane minu juurde sellepärast, et ta ei saanud aru grammatikareeglist või tahab teada kontrolltöö hinnet, vaid ta tahab rääkida hoopiski millestki isiklikust. Õpilased on näidanud mulle telefonis sõnumeid ja küsinud nõu. Ma ei ole nende eest midagi otsustanud, aga just need hetked näitavad, et noor inimene usaldab mind ja tahab enda maailma minuga jagada.“

1674 põhikoolilõpetanu õppekoht pole veel teada

Tänavused põhikoolilõpetajad on esimesed, kes peavad õppimiskohustuse tõttu pärast põhikooli haridusteed jätkama. Vähem kui nädal enne õppeaasta algust pole hariduse infosüsteemis 1674 noorele kinnitatud õppekohta.

Minister Kristina Kallas ütleb, et see ei tähenda, nagu oleksid nad kõik koolikohata. Lõplik selgus peaks saabuma 10. septembriks.

1. september on Koongas taasiseseisvumispäev

Pärast kaheaastast tegutsemist Lääneranna gümnaasiumi õppekohana avatakse Koonga 6-klassiline kool sel õppeaastal taas iseseisva õppeasutusena. Kooliperega, kus leidub mitu aastakümnete pikkuse staažiga töötajat, liituvad 30-aastane direktor Marken Malm ning mitu äsja koolipingist tulnud noort õpetajat.

Arvustamisel on näitus „Noorte narratiivid – veel jutustamata lood“.

Muuseumihariduse erileht tutvustab nagu ikka muuseumide pakutavat: näitused, programmid ja muuseumitunnid. Seekord eriti mahukas ja seetõttu kahes osas. Järgneb järgmises Õpetajate Lehes 8. septembril.