Ühes miilitsaanekdoodis pidas patrull Venemaal kinni Eesti numbrimärgiga auto ja teatas juhile: „Trahv 40 rubla.“ „Ma pole ju midagi rikkunud!“ ärritus juht ja keeldus maksmast. Selle peale pani miilits tal käed raudu ja ähvardas jaoskonda viia. „Kuidas nii? Mis põhjusel?“ küsis mees. „Naidjom za što!“ kostis miilits. Ehk eesti keeli – küll me põhjuse leiame.
Sedasama on kogenud mõnigi koolijuht, kes otsitud põhjusel ametist priiks saanud. Kui poleks olnud seda ettekäänet, oleks leitud midagi muud.
„Koolijuht ei pea olema oma ametis puutumatu, kuid tema vabastamine peab olema viimane, mitte esimene juhtimisvõte,“ arvab koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht.
Ka esimene vestlus omavalitsusjuhiga ei peaks olema vallandamisteade. Jutuajamistest koolijuhtidega üle Eesti – ja mitte ainult ametist lahkunutega – kumabki läbi ühine mure, et suhtlus koolipidajaga on napp. Kui omavalitsusjuht ei leia paari aasta jooksul aega uue koolijuhiga nelja silma all vestelda, jäävadki asjad selgeks rääkimata ja direktor võib vaid aimata, mida talt oodatakse.
“Esimene vestlus omavalitsusjuhiga ei peaks olema vallandamisteade.
TALIS 2024 uuringu põhjalgi ootavad koolijuhid koolipidajalt senisest suuremat tuge. Uuring osutas, et koolijuhid on oma töökohal õpetajatest rohkemgi stressis, kogunisti pooled neist mõtlevad mitte jätkata ametis üle viie aasta.
Haridusjuhtimise professori Eve Eisenschmidti sõnul pole probleemid koolipidamise ümber tekkinud hiljuti, vaid olnud meie haridussüsteemis juba kaua. Küll aga on pinget lisanud eelmised kohalike omavalitsuste valimised, mis tõid kaasa uusi koalitsioone ja palju vahetusi omavalitsuste haridusjuhtide seas.
Ka koolipidaja peab olema professionaalne haridusjuht, arvab Robert Lippin, kes on olnud nii koolijuht kui ka -pidaja. Hea pidaja kvaliteeti näitab seegi, milline on juhtimissuhe enne konflikti, kuidas probleemiga kriisi ajal tegeletakse ja organisatsioon pärast keerulist otsust edasi toimib.
Paraku jääb mulje, et professionaalsusest ja elutarkusest jääb kõvasti puudu, kui langetatakse otsuseid, mis lõhuvad kooli ja kogukonda. Kiitus neile, kes üldse julgevad direktoriks kandideerida ja soovivad asuda taastama murenenud usaldust ja koolikultuuri.
Aga kohaliku võimu juurde pääsemine võib katuse ka hooga sõitma panna. Nii kostitas üks vallavolikogu liige lastevanemate koosolekul direktorit mehise fraasiga: „Kuule, mutt, pane oma suu kinni. Ma nii lolli juttu kuulama ei hakka!“
Alustavale koolijuhile on siin mõtteainet: kas peaks taluma talumatut ja kannatama kannatamatut?
Lisa kommentaar