„Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu“

  • Muuseumitund identiteedist ja turvalistest suhetest.
Jupiter kasutab oma absoluutset jumalikku võimupositsiooni müütides korduvalt kurjasti ära.
Claude-Augustin Duflos (Francois Boucheri järgi). Europe röövimine. U 1752. Eesti kunstimuuseum

Suur osa sellest, mida tänapäeval tunneme antiikmütoloogiana, pärineb Ovidiuse teosest „Metamorfoosid“. Mis juhtub, kui neid vanu lugusid võimust, vägivallast, soorollidest ja identiteedist vaadelda tänapäevase pilguga?

Mitmeid müüte on kujutatud nii skulptuuris ja maalis kui ka graafikas ja tekstiilis. Neis teostes köidavad meid esmalt kompositsioon, värvid ja tegelaskujud. Kui aga saame teada teose taga peituva algupärase loo, võib tuttav pilt omandada hoopis uue tähenduse ja hakata mõjuma teises valguses. Uurime seda vastuolu ja küsime: kas meie teadmised muudavad seda, mida näeme ja tunneme? Kas teos võib olla ühtaegu ilus ja ebamugav?

Ühe näitena vaatleme lähemalt Callisto ja Jupiteri müüti. Kunstiteoselt leiame õrnas embuses paari idüllilises looduses. Ovidiuse tekst aga loob meie kujutluses pildi, mis on kaugel sellest esmapilgul nähtavast ilust:

„Võidelda vastu ta nii, kuis naisel on võimalik, püüdis,

ent kas jõuetu neid siis võiks
jumalast jagu saada,

liiati, kui tal vastas on Jupiter?“

Kas Callisto lugu on armastuslugu, karistuslugu või trauma lugu? Müüt annab võimaluse arutleda võimu, nõusoleku ja vastutuse üle. Kas nõusolek on võimalik olukorras, kus osapooltel pole võrdselt võimu ja nende positsioon erineb? Miks pööratakse ühiskonnas sageli tähelepanu ohvri käitumisele, valikutele ja vaikimisele, selle asemel et küsida toimepanija vastutuse kohta?

Metamorfoos ei tähenda ainult keha füüsilist muutumist – see võib tähendada ka muutust inimese identiteedis, suhtes iseendaga ja sotsiaalses positsioonis. Muuseumitunnis uurime muutumisi ja nende mõju inimesele ning arutleme, kuidas need võivad mõjutada inimese identiteeti ja enesetaju kuni iseenda kaotamiseni. Samuti otsime seoseid tänapäeva kogemuste ja nähtustega.

Tund on üles ehitatud vaatlusele, arutelule ja eri vaatenurkade katsetamisele. Nii tekib võimalus siduda antiikmütoloogia kunstiajaloo, ühiskonnaõpetuse ja tänapäeva meediakultuuriga.

Muuseumitund kutsub lõpuks tagasi kõige lihtsamate, kuid samas kõige olulisemate küsimuste juurde. Mida ma näen? Mida ma nüüd tean? Kas see muudab seda, mida ma näen?

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uuel hooajal spordimuuseumis uue hooga!

Uuel õppeaastal ootame kõiki külla Tartus asuvasse Eesti spordi- ja olümpiamuuseumisse, mis on ka Baltikumi suurim spordimuuseum. Euroopa ühes…

2 minutit

Virumaa Muuseumid – üks muuseum, kuus külastuspaika, palju võimalusi õppida

Virumaa Muuseumide kuus külastuspaika pakuvad eripalgelist keskkonda ning kutsuvad avastama, kogema ja…

3 minutit

Uus õppeaasta PROTO-s: avastame, õpime ja paneme teadmised proovile

Uus õppeaasta toob kaasa uusi küsimusi, avastamist ja võimalusi õppida ise katsetades. Usume PROTO…

2 minutit
Õpetajate Leht