Kokkutulnud – kümblusõpetajad, asjatundjad integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusest (MISA) ja haridusministeeriumist tõdesid kaks päeva Tallinnas kestnud keelekümbluskonverentsil, et Euroopa Liiduga ühinenud ja tööjõu vaba liikumisega Eesti jääbki mitmekeelseks, emakeeli on juba praegu üle saja, uusi tuleb aina juurde, mistõttu kümblusmetoodika tuleb kasuks kõigile, kes õpetavad neile eesti keelt ja teisi aineid siinses riigikeeles. Nii et kui kord aastatuhandete pärast peaks Eestisse olema jäänud ainult üks eestikeelne inimene, kutsuks ta tulnukad kokku, õpetaks neile alustuseks kohaliku kõnepruugi selgeks. Ja see oleks parim, mis ta teha saaks, sest nagu MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina konverentsil rõhutas, kätkeb keelekümblus endas kõiki häid õpetamise tavasid. Olgu see siis rühmatöö, rollimängud, agaralt suhtlev õpikeskkond. Keelekümblus kuulutab kadu keskpärasusele, sest kõik kogevad eduelamusi, saavad keele selgeks. Kes veel ei tea, jätab meelde, mille poolest erineb kümblusprogrammi järgi õppinud venekeelne laps ehtsas eestikeelses koolis õppinud venelasest. Esimesed õpivad riigikeele kõrval täismahus ka vene keelt, teistest võivad kergesti saada noored, kes küll räägivad olmetasandil oma emakeelt, aga ei ole vene keeles suurt midagi lugenud, ei mõista korralikult kirjutada.

Kõik intensiivselt keelt õpetanud, seda metoodikat uurinud tunnistavad, et see on andekate, avalate inimeste ala. Selliseid ei ole ühegi rahva seast küllaga võtta, saati siis eestlaste hulgast, keda on vähe, kellel on omariikluse taasloomisel käed niigi tähtsaid töid täis. Keelekümbluskonverentsil 2012 ei moodustanud „puhastverd” eestlased pooltki kokkutulnuist. Enamik oli pärit segaperest või oli eesti keele, ka kõrgkooli tasemel, lihtsalt ära õppinud. Tublide kümblejatena oleme nii kaugele jõudnud, et anname oma kogemusi edasi teistele rahvastele. Kasahhid näiteks käivad meil õppimas, kuidas oma venelased kasahhi keelt rääkima panna. Meie keelekümbluse omaaegne maaletooja Kanada eestlane Peeter Mehisto tegutseb praegu Londoni ülikoolis, on kirjutanud seal mitmekeelsest õppest doktoritöö, mis varsti ka eesti keeles ilmavalgust näeb. Mehistost on saanud maailmarändur, vast ainult Aafrikas ei ole ta veel polüglotiks saamist õpetamas käinud. Tallinna konverentsil sai ta keelekümblussõbra tiitli, selle pälvisid seekord ka HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ja MISA keelekümbluse edendaja Kai Võlli.

Kuna me kümblusprogrammiga liitunud lasteaedade ja koolide arvu eeldatavasti enam silmatorkavalt ei suurenda, ongi uuem eesmärk tõhustada kõnesoleva õppe kvaliteeti. Esimesed keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnad said Tallinna Vindi lasteaed, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ja Tallinna Pae gümnaasium. Mõtlemist jagub ka teemal, mida, milliseid keeli võiks eestikeelsetes koolides õpetada. Segakeelses (kahe õppekeelega) Kehra gümnaasiumis õpetatakse kümblusprogrammi järgi näiteks vene õpilastele eesti ja eesti õpilastele vene keelt. Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rõhutas keelekümbluse erilist tähtsust linnades ja alevikes, kus eestikeelne avalik ruum sama hästi kui puudub. See kujunebki siis pikapeale välja kohalikus koolis, kus lapsed õpivad kahes keeles, suhtlevad samas ka huviringides, viivad keelehuvi koju, kuni kaks keelekeskkonda kord kokku sulavad.