Kutsekooliõpetaja koormus on pidevalt kasvanud ja õpetajad sellest väsinud. Samal ajal selgub haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna sellekohasest aruandest just vastupidine: kutsekoolis on nii aine- kui ka kutseõpetajate koormus hoopis langenud. Vt http://www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 lk 13.

Haridusfoorumi diskussioonilistis otsiti sellele vasturääkivusele seletust ja leiti järgmised kaks.

Ühelt poolt on suurenenud õpetajate normkoormus. Kui varem pidi täiskohaga kutsekooliõpetaja andma aastas 800 kontakttundi, siis nüüd 880. Sisuliselt annab ta sama palga eest 80 tundi rohkem, kuid statistika ei näita seda koormuse kasvuna.

Teiselt poolt on kutsekoolis õpilaste iseseisva töö maht kasvanud viielt tunnilt nädalas kümnele ja statistikas kajastub just see koormuse langusena.

Normkoormuse hiilivat tõstmist ei pidanud selles arutelus keegi õigeks, kuid õpilase iseseisva töö mahu kasvu peeti õpetaja koormuse langetamise üheks võimaluseks, sest õpilane saab tänapäeval endale palju iseseisvalt selgeks teha, olgu siis raamatute, interneti või videomaterjalide põhjal. Ehituserialasid saab õppida isegi ehitusmaterjalide kaupluste videomaterjalide põhjal: põranda plaatimine, lae soojustamine, müüritööd jms. Leiti, et lihtsamaid asju ei pea kutsekooliõpilane meistri käe all õppima ja iseseisvust ongi vaja harjutada.

Mõttevahetuse lõpuks küsiti, miks ei ole üldhariduskooli õpilastel niisamuti kümmet tundi nädalas iseseisvaks õppimiseks raamatute või interneti põhjal. Miks peab üldhariduskooli õpilane õppima kõike n-ö meistri käe all?

Haridusfoorumi aruteludes saab sõna sekka öelda aadressil org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee .