Tallinna Õismäe Gümnaasium (TÕG) tähistas möödunud nädalal oma 35. aastapäeva sarja huvitavate ja harivate üritustega.

TÕG moodustus 2010. aastal kahe varasema kooli ühendamisel – need on Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, mis asutati 1975. aastal, ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium, mis alustas tegevust 1977. aastal. TÕG on neist viimase õigusjärglane – seetõttu tähistatigi nüüd kooli 35. aastapäeva.

Ent meenutagem põgusalt ka eelkäijakoolide ajalugu. Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium kandis asutamise ajal nime J. Nikonovi nimeline 17. Keskkool. Selle esimeseks direktoriks sai Malle Evertsoo; 1985. aastast kuni kooli tegevuse lõpetamiseni juhtis kooli Valve Spiridonov. Aastail 1991–2002 kandis kool Väike-Õismäe Keskkooli ja 2002–2010 Väike-Õismäe Gümnaasiumi nime. See oli asutamise ajal suur kool, kus paaril esimesel tööaastal õppisid mitmest rahvusest lapsed nii eesti kui ka vene keeles. Hiljem, kui Õismäel valmisid ka vene õppekeelega koolid, jäid 17. Keskkooli eesti õppekeelega lapsed. Nii nagu kõikjal Eestis, vähenes käesoleval sajandil ka seal õpilaste arv märgatavalt ning 2010. aastal liideti Väike-Õismäe Gümnaasium Tallinna linnavolikogu otsusel Õismäe Humanitaargümnaasiumiga.

Õismäe Humanitaargümnaasium kandis asutamisel nime Tallinna 9. Keskkool. Aastail 1989–1997 kandis kool Õismäe Humanitaarkeskkooli ja 1997–2010 Õismäe Humanitaargümnaasiumi nime. Koolis avati esimese omataolisena Eestis klassikaline humanitaarharu, kus õpetati ka ladina ja kreeka keelt. Kooli esimene direktor oli Anne Mirme, hiljem on seda ametit pidanud veel Age-Kaia Viil (1981. aastast) ja Piret Hiisjärv (2005. aastast), kes jätkas tööd ka TÕG esimese direktorina.

Märtsist 2011 on TÕG direktor Enn Mänd. Koolis töötab praegu 66 õpetajat ning õpib üle 800 õpilase (neist ligi 670 põhikooliastmes ja üle 150 gümnaasiumiastmes).

Kooli 35. aastapäeva ürituste sarjas oli üks põnevamaid konverents „Meie ja meedia”, mille organiseeris kooli arendusjuht Jaan Õispuu. Ettekandeid tegid kooli vilistlased, teiste seas praegune Delfi reporter Epp-Mare Kukemelk, Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes ja Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant Sten Ilmjärv. Jutuks oli nii see, millised on teravad teemad meedias ja kuidas neid kajastada, kui ka sotsiaalmeedia roll ühiskonnas. Samuti puudutati Venemaal elavate soome-ugri rahvaste olukorda ja selle pärsitud käsitlust sealses meedias. Jaak Prozese sõnul on hulk Venemaa soome-ugri ajakirjanikke langenud ka füüsilise terrori ohvriks. Suurt huvi äratasid ka Sten Ilmjärve seisukohad Andrus Veerpalu dopinguskandaali kohta. Tema arvates on Veerpalu organismi talituse omapära tinginud oletused dopingutarvitamise kohta, mis aga ei pruugi olla tõene.

Aastapäevaürituste hulka mahtusid koolilehe erinumbri ilmumine ja pidulikud aktused, saksa keelt õppivate õpilaste kohtumine Saksamaa suursaadikuga, orienteerumis- ja mälumängud, jalgpallilahing, vilistlaspidu ja muudki põnevat.

Usutavasti on Õismäe koolil potentsiaali edukalt toime tulla meie kiiresti areneval ja muutuval haridusmaastikul ning olla innovaatiliseks eeskujuks teistelegi koolidele.