SA Unitas viis rahvusvahelise koostööprojekti raames läbi uuringu, mis käsitleb Läänemere äärsete riikide ajalooharidust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Esialgsed tulemused Läänemere äärsete riikide ajaloohariduse õppekavade osas näitavad, et regiooni ja lähinaabrite minevikku käsitletakse minimaalselt ja vaid otseses seoses oma riigi arengutega, teatas sihtasutuse esindaja Õpetajate Lehele.

“Naaberriike käsitletakse Soome ja Rootsi koolide ajalooõpetuses harva või mitte üldse, sh Euroopa ajaloos arvestatavaid arenguid nagu Nõukogude Liidu repressioonid ja Balti riikide okupeerimine. Arvestades, et Põhjamaad on inimõiguste kaitsmisel maailmas esirinnas, on kahju, et nad oma lähinaabruses toimunud inimsustevastaseid kuritegusid koolis küllaldaselt ei käsitle. Mõni aeg tagasi oli see seletatav sooviga olla n-ö poliitiliselt korrektne, et hoida suhteid Nõukogude Liiduga. Ent tänapäeva lõimuvas Euroopas peaks oma naabrite mõistmisesse rohkem panustama,” ütles SA Unitas juht Uve Poom.

Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ülikoolide ekspertidest koosnev uurimisgrupp analüüsis iga riigi õppekavasid Läänemere ajalooharidusprojekti “Erinevad rahvad – jagatud pärand” raames. Kokkuvõttes järeldatakse, et õppekavad peaksid suunama õpetajaid rohkem käsitlema Läänemerd kui regiooni ja vaatlema riikide ajalugu osana tervikust. Kuivõrd õppekavasid muudetakse aga iga 5-10 aasta tagant, näevad eksperdid esimeste sammudena temaatilise valikkursuse väljatöötamist Läänemere ajaloohariduse valdkonnas.

“Olgugi, et Läänemeri on olnud läbi ajaloo ühendav faktor, on lähiajaloo sündmustest tulenevalt saanud sellest pigem eraldaja. Kannatanud on ühised tavad ja varasem tihe koostöö suuresti puudulike teadmiste tõttu üksteisest ja mineviku sündmustest. Tänase päevani valitsevad paljude soomlaste ja rootslaste seas negatiivsed stereotüübid Balti riikidest, mis on otseselt tuletatavad ajalooteadmistest või nende puudumisest. Uuringu tulemusena leiame, et hetkel tuleb  keskenduda õppematerjalide ja -meetodite väljatöötamisele, keskendudes seejuures pagulaste ja uusimmigrantide inimlikele lugudele,“ järeldas sihtasutuse tegevjuht Uve Poom.

SA Unitas loodi 2008. aastal ning selle missiooniks on totalitarismist puudutatud ühiskondade sisemine ja omavaheline lepitamine. Sihtasutus keskendub peamiselt kommunistlike režiimide ajalugu, inimõiguseid ja kodanikuaktiivsust puudutavale haridustegevusele.