Intervjuu haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega

Millised maakonnad on praeguse seisuga kindlalt otsustanud teha riigigümnaasiumi?

Riigigümnaasium töötab Viljandis, juriidiliselt on see asutatud ning hooned ehitusjärgus Haapsalus ja Jõgeval. On otsustatud asutada riigigümnaasium Võrru. Varasemast ajast töötavad riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis ja Narvas.

Riik eeldab, et suuremad linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, saavad gümnaasiumivõrgu korrastamisega ise hakkama. Küll on kaalutud riigigümnaasium asutada näiteks Valgasse.

Kui palju on uue aasta eelarves kavandatud raha riigigümnaasiumidele?

Lihtsam on öelda, kui palju praegu rajatavate riigigümnaasiumide hoonetele kulutatakse:

Jõgevamaa gümnaasium – koos CO2 rahaga 3 335 259 eurot,

Viljandi gümnaasium – koos CO2-ga  6 474 830 eurot.

Läänemaa ühisgümnaasium – koos CO2-ga 3 575 303 eurot.

Nõo reaalgümnaasium – koolimaja ja õpilaskodu 5 240 712 eurot.

Kõigi hoonete omanik on Riigi Kinnisvara AS. Haridus- ja teadusministeerium rendib neid. Lisaks on ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu käivitatud 23,6 miljoni euro suurune programm gümnaasiumide korrastamiseks.

Viljandis nõuab HTM nüüd valdadelt riigigümnaasiumis õppivate laste eest kohamaksu, kuigi seadus selleks ei kohusta. Kuidas HTM kavatseb selle arusaamatuse lahendada? Kas samasugune olukord võib tekkida ka teistes loodavates riigigümnaasiumides?

Asudes rajama Viljandi riigigümnaasiumi Viljandi linna koolide baasil, oli selge, et kõige suurem osa õpilasi tuleb asutatavasse kooli Viljandist. Nii saigi Viljandi linna kui suurima partneriga sõlmitud koostööleping, et ta osaleb asutatava kooli töö rahastamises.

Millistest kohtadest võivad veel õpilased Viljandisse gümnaasiumi tulla, oli aga võimatu ennustada. Nii selgus sügisel, et isegi Hiiumaalt ja Tallinnast tuldi Viljandisse õppima. Seepärast pöörduski haridus- ja teadusministeerium nende omavalitsuste poole, kust on pärit Viljandi uue kooli õpilased − kuna nende eelarvetesse on juba planeeritud raha väljaspool omavalitsust õppivate õpilaste koolikulude katmiseks, võiksid nad osaleda Viljandi gümnaasiumi töö rahastamises.

Kui osa omavalitsustest ütleb siiski „ei”, leiab haridus- ja teadusministeerium koos rahandusministeeriumiga lahenduse ning tagab kooli normaal­se töö.

Ühtki õpilast riigi ja omavalitsuse vaidluse pärast kooli vastu võtmata ei jäeta ning koolist ära ammugi ei saadeta.

Kuna Viljandit võib nimetada riigigümnaasiumide pilootprojektiks, võetakse kõikide järgmiste juures saadud kogemusi arvesse, et vältida vigu ja kasutada ära head kogemused.