Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

• Töötaja nõusolekuta on keelatud lähetada rasedat või töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last.

• Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha.

Õpetaja, nagu iga teise töölepingu alusel töötava isiku töölähetusega seonduv on reguleeritud töölepinguseaduse §-des 21 ja 40. Paragrahvi 21 esimese lõike kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tegemist on tööandja seadusliku korraldusega, mida töötaja on kohustatud töölepinguseaduse § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt täitma. Töölähetuse mõiste on otseselt seotud töölepingus kokkulepitud töö tegemise koha määratlusega. Töölähetuseks saab lugeda ainult tööülesannete täitmist väljaspool töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta (nt kohaliku omavalitsuse üksust – valda, linna, teeninduspiirkonda jne). Kui töötaja töökohana on töölepingus kokku lepitud nt Eesti vabariik, ei saa töötajat Eesti piires töölähetusse saata.

Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga sätestatud töö tegemise kohta maksimaalselt 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku pikemat tähtaega. Seadus ei sätesta lähetuste sagedust ega vaheaja kestust kahe järjestikuse lähetuse vahel. Tööandjal tuleb lähetustevahelisel ajal kinni pidada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kestusest. Tööandja ja töötaja kokkuleppel võib töölähetus alata ja lõppeda ka iganädalas(t)el puhkepäeva(de)l, mis muutub (muutuvad) siis lähetatu jaoks tööpäeva(de)ks.

Ilma töötaja eelneva nõusolekuta on keelatud lähetada rasedat või töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last. Selline töötaja võib keelduda lähetuskorralduse täitmisest.

Töölepinguseaduse § 40 lõike 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha töölepinguseaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud vabariigi valitsuse 25. juuni 2009. a nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” alusel. Töölähetuse kulud on järgmised: sõidukulud, majutuskulud, tööülesande täitmisega kaasnevad muud mõistlikud kulud (nt reisikindlustus, viisade vormistamine, auto parkimistasu jne), välislähetuses päevaraha.

Välislähetuse korral peab päevaraha suurus olema vähemalt 22,37 eurot päevas. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist ainult kulu tõendava dokumendi alusel. Seega juhul, kui töötaja kulu tõendavat dokumenti tööandjale ei esita, pole tööandja kohustatud ka vastavat kulu hüvitama.

Töölepinguseaduse § 40 lõike 4 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole ettemakset mõistliku aja jooksul teinud. Mõistlik aeg antud juhul tähendab seda, et tööandjal peab olema võimalik ettemakse suurus välja arvutada ja ülekanne teha ning töötajal peab olema võimalik veenduda ettemakse laekumises enne lähetusse minekut.

Varem nimetatud vabariigi valitsuse määruse § 2 lõike 3 kohaselt teeb tööandja töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks kirjalikult otsuse, kus näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitamisele kuuluvate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Selline kirjalik otsus on vajalik raamatupidamise eeskirjadest lähtuvalt ja annab hiljem võimaluse välja selgitada, kas töötajale hüvitatud kulud olid seotud töölähetusega.