Idee õpetajatele ja hariduse arendajatele, edendajatele

Mulle tundub, et viimasel ajal on kasvanud haridusliku erivajadusega ning madalama võimekusega õpilaste arv. Kõik see paneb suure koormuse õpetajale. Nimelt soovib õpetaja tulla õpilasele igati vastu ja teeb seetõttu lisakonsultatsioone, mis suurendavad oluliselt õpetaja töökoormust. Seetõttu on paljud õpetajad haiged, tööl käivad õpetajad asendavad haigeid õpetajaid, mis asetab veelgi suurema kandami õpetaja õlule. Väidan seda kõike, toetudes enda kogemusele ja õpetajatööle, näen sellist olukorda iga päev. Olgugi, et oma väikese staažiga, aga sellegipoolest on kõik eelpool nimetatu selgelt nähtav.

Olen mõelnud hariduse tulevikule ja võimalikule arengule. Pakun siinkohal välja lahenduse, mida ise olen juba kasutanud ning mis ei pruugi lahendada kogu eelpool nimetatud probleemide jada, aga ehk pakub õpetajale siiski leevendust. Nimelt võiks kõikides vähemasti põhikooli tasemel antavates ainetes põhiteemad olla kaetud videotundidega.

Videotunnid või videoõpetused annavad õpetajale võimaluse paluda õpilasel vaadata kodus või koolis tunni/konsultatsiooni ajal põhimaterjal videona. Seejärel saab õpilane pöörduda õpetaja poole vaid täpsustavate küsimustega või konkreetsete probleemidega. Julgen arvata, et video on traditsioonilisest õpikust parem õppevahend, kuna see on uus, innovaatiline, interaktiivne õppevahend, mis sobib tänapäevase õpilase ja tema harjumustega rohkem (tänapäeva noor on harjunud vaatama YouTube’i videoid ning lugema teksti arvutiekraanilt, mitte paberkandjalt). Teiseks on õpiku tekst tihti suunatud üle keskmise või keskmise võimekusega õpilastele, kuid paraku ei saa madalama võimekusega õpilased sellest ka mitmekordsel lugemisel abi. Kolmandaks tundub õpiku tekst kuiv ja puine õppematerjal, kuid video võimaldab teemat selgitada sellisel kujul, nagu seda tehakse tavapäraselt igas õppetunnis. Neljandaks asendab video parimal võimalikul viisil puudutud tundi – õpilasel on video abil võimalus siiski tunnist osa saada.

Selliseid õppevideoid peaksid kindlasti tegema spetsialistid, kes jälgiksid kõikvõimalike seletuste metoodikat ning sobivat didaktikat. Videod ei tohiks igapäevasest ainetunnist oluliselt erineda. Need peavad olema arusaadavad ka kehvemate võimetega õpilastele. Videod peaksid tegema/koostama/looma õpetajad ise.

Meie, kes me oleme aktiivsed, innovaatilised ja võimekad – võtkem ideest kinni ja tehkem oma elu paremaks. Ärge jätkem loodud õppematerjali vaid enda kasutada. Jagagem seda, sellest on abi nii meile endale kui ka meie õpilastele.

Kommentaarid

“Erivajadustega”, st nõrgaandelisemate õpilaste osa kasvabki. Sellel on rida põhjuseid. (Vahemärkus: Koolis mulle õpetati, et põhjus (ja mõis) on aasta tüübi järgi käänatav sõna!)
Väikeses kohas töötades täheldan sagedasti, kuidas emal on nelja isaga viis last, kõik nad vähemalt käitumishäiretega, kui mitte suuremate “erivajadustega”. Ja isa puudub ikkagi! Täheldan ka seda, kuidas madalalt haritud perekonnas on seitse või enam last, ja kasuisa, vahel ka isa kasutab vanemaid tütreid seksuaalselt.
Kuid veel sagedasem on, et kerge vaimse vaegarenguga või ka mõõduka vaimse vaegarenguga vanemad saavad lapsi – rohkem kui ühe lapse, kes on niisamuti kerge või mõõduka vaegarenguga. Emapalk aitab sellele protsessile ka tõhusasti kaasa, sest see on selle ema suurim võimalik sissetulek, mille peale tal on lootust. Töötades ta teeniks vähem. Nendele lisaks on ka veel muil põhjusil veidi aeglasema taipamisega lapsed, kelle eest hoolitsevad nende normpered. Kui normpere, siis hoolitsetakse pigem hästi ja väga hästi!

Ettepanek, et koolitunnid ja õppeained oleksid videona kättesaadavad, on loomulik. Ent hariduse edendamisel pole sel õpilastele mingit otsest mõju. Nõrgaandelistele eriti mitte. Selle tegevuse kasulik mõju on mõju neile, kes videoõppematerjale lindistavad – juhul kui neiks on õpetajad! Need õpetajad muutuvad sel juhul ise targemaks ja süstemaatilisemaks ning see nakatab ka teisi õpetajaid. Kui selleks tarbeks aga värvatakse ja palgatakse eraldi video-inimesed, kes ei ole õptajajad, siis ei suuda ma sellest videoõppevarustuse loomisest midagi kasulikku loota.
NB Normintellektiga õpilased õpivad, kui neil on arvuti, selle käsitsemise ära iseenesest, nagu nad on õppinud ära emakeele. Muus osas aga on neile vaja õpetajaga silmast silma tunde ning pidurduse treenimist – et õpilane suudaks õppida ära pool tundi vait olema ja kuulama teisi ning keskenduma.
Olen teadlik, et see mu soovitus on vastuvoolu sellele, mis praegu moes – et tunnid olgu aktiivsed ja interaktiivsed ja tühja neist faktidest, loovus on peamine. Kool õpetagu mõtlema!
Kool on selleks, et nad õpiksid fakte ja teooriaid! Kes seda ei suuda, selle jaoks on vaja erikoole ja käsitööõpet.
Eelviimane lause puudutab haridust. Viimase lause sisu nimeks on treening, Ausbildung, training, utbildning, väljaõpe. (See ei ole enam haridus = education, Bildung.)

Valdar Parve

07.01.2013

Kirjuta kommentaar

HEA LUGEJA,