TIIT LEPMAN

Tartu Ülikooli matemaatika didaktika dotsent

Riigieksami künnise tõstmine või alandamine on poliitiline otsus ja võiks selleks ka jääda. Mul poleks midagi selle vastu, kui künnis oleks 20%. Elu on võimalik nii 50- kui ka 20-punktise künnise puhul, vaid eksamitöö raskusaste tuleb leida sobiv. Ise olen soovitanud korduvalt sigmareeglile ja õpilaste paremusjärjestusele toetuvat hindamissüsteemi. Selle järgi katab praktiliselt kogu normaaljaotuse kuus sigmat, vastavalt sellele on ka kuus hinnet: A, B, C, D, E, F. Aasta keskmise tulemuse ja kahe sigma summa oleks hinde A alumine piir, keskmise ja ühe sigma summa hinde B alumine piir, keskmine ise aga hinde C alumine piir. Sarnaselt jätkates saame, et hinde E alumine piir on keskmise ja kahe sigma vahe. Nii oleksid suhteliselt paremini võrreldavad ka eri aastakäikude tulemused. Ja kui soovitakse, siis hinne F kuuluks ümbertegemisele.

HELE KIISEL

Hugo Treffneri Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, Eesti koolimatemaatika ühenduse esimees

Eksam loetakse sooritatuks vähemalt 50 punkti kättesaamisel. Olen nõus, et selline tulemus meeldiks meile kõigile. Praegu oleme aga olukorras, kus gümnaasiumis õpivad ka need õpilased, kes kutsekooli ei mahtunud. Põhikooli baasil avatavaid gruppe on kutsekoolides kaunis vähe. Seega käib osale õpilastest 50% nõue kindlasti üle jõu, ja seda mitte ainult matemaatikas, vaid kõigis kolmes riigieksami aines. Mina jääksin praegu 20% künnise juurde.

NB! Need on lõpueksamid, mitte konkursseksamid kõrgkooli astumiseks. Kui kõrgkoolid tahavad lõpueksameid kasutada sisseastumiseksamitena, tuleb neil eksamite korraldamisse sekkuda. Ja selleks on tõesti viimane aeg.

Olen nõus, et õpetajatega ei ole lood just kõige paremad. Kindlasti peab paranema õpetajate ettevalmistus kõrgkoolides ning kõrgkoolidele peab jääma ka õigus õpetajakutse andmisest keelduda.

MARGIT TIMAKOV

Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja, õpetajate liidu juhatuse esimees

Õpetajate liit arvab, et õpetajate ja koolide tase on praegu sedavõrd ebaühtlane, et 50 punkti nõue süvendab ebavõrdsust. See võib viia ebasoovitavate tagajärgedeni, nagu süüdlaste otsimine, läbi sõrmede vaatamine jne.

Inglise keel, mida mina õpetan, on matemaatikast mõnevõrra paremas olukorras, sest viimasel riigieksamil sai alla 50 punkti „vaid” 14% eksamil käinutest. Siiski on see tuhatkond õpilast, kellel oleks gümnaasium praegu lõpetamata, kui kehtinuks 50% lävend. Lävendi järsk tõstmine ei aita murekohti lahendada, pigem tekitab trotsi ja vastumeelsust.

Hirm vallutab nii õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid kui ka koolijuhte, sest keegi ei tea kindlalt, mida uus eksam endast kujutab, kuidas õpilased hakkama saavad − laia matemaatika esimene proovieksam toimub alles selle aasta mais.

Tundub, et kõige suurem viga on arvamus, nagu saaks suuri muudatusi kooliellu sisse viia ühe-kahe aastaga.

KÜLLIKI KASK

Tartu Karlova Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik

Tänapäeva gümnaasium ei ole Eestis ainult kõrgkooli eelkäija, kindlasti ei suuda kõik gümnasistid sooritada kõiki kolme kohustuslikku riigieksamit rahuldavalt ehk saavutada vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Kes aga latti ei ületa, sel jääb gümnaasium lõpetamata. Eriti musta stsenaariumi kohaselt peavad 2014. aasta jaanipäeva paiku tuhanded noored tormama tööturule, kusjuures kutsehariduskeskustes jäävad avamata sajad õpperühmad. Mida siis teha? Pakun välja kolm võimalust.

• Riigieksamid vabatahtlikuks. Kes soovib kõrgkooli astuda, peab sooritama riigieksamid, kes tahab minna kaitseväkke, kutseõppesse või tööle (nt oma perefirmat või -farmi juhtima), võib piirduda koolieksamitega.

• Asendada riigieksamid kõigile gümnasistidele kohustusliku akadeemilise võimekuse testiga, milles saavutatud tulemus poleks seotud kooli lõpetamisega.

• Riigieksamid jäävad, kuid gümnaasiumi saab lõpetada ka puuduliku või nõrga eksamitulemusega. Selle variandi rakendamiseks on vaja kõrvaldada PGS-i § 31 lõikest 6 vaid sõna rahuldavalt.

LIINA HIRV

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees

50% künnise kehtestamine on praegu liiga suur hüpe. Pole tõenäoline, et eksamid muutuvad praegustest sedavõrd palju lihtsamaks, et õppur, kes vanal eksamil teenis 20, teenib uuel 50 punkti. Kui midagi taolist siiski toimuks − künnis muutub kõrgemaks, eksam lihtsamaks −, oleks muudatus mõttetu. Õpilasliidu aruteludest on käinud läbi mõte, et kui tõsta lävendit, siis järk-järgult, mitte korraga 30 punkti võrra. Muidugi peab igasuguse lävendi tõstmise puhul olema paigas eesmärk, milleks seda tehakse. Kui eesmärk on tõsta gümnaasiumihariduse taset, siis kas eksamikünnise tõstmine on selleks tulemuslik meetod?