Riigieksameid ähvardab katastroof

Viimane aeg on päästa 2014. aasta riigieksamid võimalikust katastroofist, hoiatavad Õpetajate Lehes Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo ja Tehnikaülikooli õppejõud Mati Väljas. Õpetajaid teeb murelikuks see, et järgmisel aastal tõuseb riigieksami sooritamise künnis. Kui seni piisas eksami sooritamiseks 20 punkti saamisest 100-st võimalikust, siis järgmisel aastal on riigieksami sooritanud vaid see õpilane, kes saab 50 punkti sajast. Esmapilgul tundub see nõue loogiline, aga pärast matemaatika katseeksamit, kus ligi kolmandik õpilasi alla künnise jäi ja lihtsalt läbi kukkus, on õpetajad selle nõude vastu protestima hakanud.

Pruudiprobleem on ka haridusprobleem

Kirjanik Aidi Vallik ei ole nõus haridusminister Jaak Aaviksoo väitega, et noorte meeste haridusel pole maal leviva pruudipõuaga erilist pistmist. Vallik kirjutab Õpetajate Lehes, et kõrgharidusega ja eneseteadlik noor naine ei näe enda jaoks rahuldavat tulevikku kõigest põhi- või kutseharidusega ja sügavamate huvideta mehe kõrval ja põgeneb seetõttu maalt. „Diskussioon pruudipõua ümber annab meile uuesti võimaluse arutada täie tõsidusega, kas õhtumaine koolisüsteem ikka peab olema selline poistevaenulik puutumatu lehm,“ kirjutab Vallik.

Korea lapsed – maailma targimad ja õnnetuimad

Vahetusüliõpilasena pool aastat Lõuna-Korea ülikoolis õppinud Katariina Pintson vahendab Õpetajate Lehes oma muljeid selle kauge maa koolisüsteemist. Korealased on oma eduka haridussüsteemi üle väga uhked, kuid kahjuks on riik maailmas esirinnas ka enesetappude poolest, kirjutab Pintson.

Mida õppida PISA-uuringust?

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk ja haridusministeeriumi nõunik Maie Kitsing kirjutavad PISA-testi analüüsile tuginedes, millised tegurid mõjutavad selle rahvusvahelise uuringu tulemusi ja milliseid järeldusi võib testist teha Eesti hariduselu kohta. Üks tegureid, mis muuseas PISA tulemusi mõjutab, on ka õpetajate palk ja Eestis on õpetajate suhteline palk kaks korda väiksem kui Soomes. Samuti on Soome õpilaste lugemisoskus Eesti laste lugemisoskusest umbes ühe klassi võrra ees.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus eeldab tugevaid ametiühinguid

Riigikogu liige Jaak Allik analüüsib Õpetajate Lehes uut põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis riigikogus peagi esimesele lugemisele jõuab. Allik leiab, et uue seadusega jõustuv uus õpetajate palgakorraldus eeldab tugevate ametiühingute tekkimist koolides.